AVALEHTTEATEDLogi sisse
Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 246, 361/9 (1)
Täisviide ERA II 246, 361/9 (1) < Rõuge khk., Sänna as., Tammõ t. < Viitina v. – Endel Kaldmäe < isalt, Vidrik Kalnapenkis, 54 a. (1939)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:246LK1:361LK2:369Pala:1
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Vidrik Kalnapenkis koguja isa Võrumaa, Rõuge, Rõuge v., Sänna as., Tamme t.
 Võrumaa, Rõuge, Viitina v.
 54 a.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Endel Kaldmäe 1918 sünd. 1918 a.
Teksti sisu
Objekti liik veski, kalme, kelder, kirik, mägi, mõis, karistuspaik
Tegelased vaimolend
Muud märksõnad sõda
Žanr aj, u, muist
Jututüüp Sänna mõisa asutamine, häärberi ehitus. Piinakelder. Maa-alune käik. Kiriku ase Kerikuniit ja kalme. Viinakoda, õllekoda. Maa alla vajunud kirik Heedu-Kurvitsa mäel. Kirik Kaska veski asemel, sõjas
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Sännä mõis
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Vana küla Sännä
ERA kood Rõu_151
Koht 2
Objekti nimetus Sännä vana häärber / Tondiloss
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Vana küla Sännä
ERA kood Rõu_152
Koht 3
Objekti nimetus Keriguniit / Matussõaid
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Vana küla Sännä
ERA kood Rõu_154
Koht 4
Objekti nimetus viinakoda
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Vana küla Sännä
Täpsem asukoht kiriku lähedal / Keriguniidu kandis
ERA kood Rõu_
Koht 5
Objekti nimetus õllekoda
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Vana küla Sännä
Vana talu Soka
Täpsem asukoht Soka all
ERA kood Rõu_
Koht 6
Objekti nimetus Kumisõjamägi / Ristimägi
Rahvapärane nimi kirikuase
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Vana küla Karaski
Täpsem asukoht Heedu Kurvitse mäe otsas
ERA kood Rõu_157
Koht 7
Objekti nimetus Suurveski / Kaska veski / Mäeveski
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Vana küla Sännä
ERA kood Rõu_156
Märkus Kaska veski=Mäeveski
Tekst
Sänna asundamisest.
Arvatakse, et Sänna asundati juba siis, kui siin mühas alles põlislaan, avatles see küngas- ja orgude rohke Pärlijõe ürgorg küttivat või kalastavat eestlast. Kuid kindlamad teated algavad Vastseliina lossi asutamise aastailt - mailt, mil Sänna talupojad allusid Vastseliina rüütlile. 1700 aastate paiku löödi neil mail rida suuri lahinguid venelaste ja rootslaste vahel, mis said saatuslikuks paljudele ehitistele Sännas. Sellest ajast on päritud ka Sännasse iseseisva mõisa asutamine.
Alul oldud mõisa asukoha valimisega mure, sest ei osatud härrastemaja kuhugi ehitada. Kuid sellest saadi läbi ja leiti sobiv asukoht Pärlijõe ilusamasse kohta, umbes 100 m. jõe kaldast. Kuid see oli ühekordne saviehitis, mis ei olnud sobiv härrastele ja nüüd tehti juba moodsam ehitis kaugemale mõisa südamest, teisele poole Pärlijõge mäeveerule.
Oma asukoha tõttu oli ta paljudele maa-alustele varakambritele, piinakambritele, keldritele ja paljudele teistele teadmatusse jäänud käikudele soodsaks tekkimiseks kaasa aidanud.
Kõneldakse, et palju, palju süütuid talupoegi ja taluneide leidsid omale igavese kodu Sänna härrastemaja piinakeldrites, kust ei pääsenud enam keegi elusalt tagasi. Seda tõendavad hilisaja uurimused ja kaevamised mil leitud surnuluid. Päris täies koosseisus inimese luukeresid on leitud olekus, kas istuli või lamades, nagu kellelegi oli karistuseks määratud ahelates olla.
Kuid neid käike ega keldreid ei näidatud kellelegi, ka mitte teenijatele, kellede kaudu võisid teated rahva sekka levida ja sellega mõis hädaohtu sattuda.
Süüdlane kutsuti härra ette kes lasi ta oma ustavatel teenijatel kohe piinakeldrisse viia, ning kõigest sellest vaigiti rahva seas. Kes julgeski veel isa, ema, venna, õe kadumise põhjust uurida.
Kõneldakse, et maa alt pidi viima mingisugune maa-alune võlvitud käik maa sügavusse, millel olevat raud uks ees. Seda ust olevat hilisemal ajal nähtud kellegi mõisas elava aedniku poolt. Kuid selleaegne mõisahärra von Zür Mühlen lasknud kohe selle ukse kinni müürida ja teha nii, et keegi teda ei leiaks. Ka keelas mõisahärra rääkimast teistele nähtust ja kuuldust. Ta vist ei rääkinudki teda kõigile, kuid täielikult ja kindlalt seda kohta ei tea keegi ütelda. Sõja keerises läks aednik kaduma vist sai surma ning sellega ka teateid hulk kaduma. See käik pidi viima kohta kuhu peidetud kallid varandused ja ka kulda vist.
Veel hilisel ajal on otsitud seda ust, kuid pole leitud.
Vist mõisateenijad said teada piinakeldritest või nägid kuidagi piinatoiminguid. Hakkasid kartma ja ühes sellega vaime nägema. Kartus levis ka härrade sisse, kes alul ei uskunud vaimude hävitustööd. Kui sagedamaks muutusid vaimude ilmenemised. Igal õhtul kella 10-12 vahel tunginud üks või paar musta meest lukustatud uksest sisse, löönud toolid ja lauad ümber ning aknad lahti ja kadunud niisama äkki kui ilmunud. Vahel jälle juhtunud nii, et keskööl magades haaranud keegi mees magajal jalgadest ja visanud põrandale pikali maha. Nõnda kordunud igal õhtul ja mõisahärra muutus umbusklikuks ning tahtis uut maja ehitada, sest siin muutus elu hädaohtlikuks.
Esimene härrastemaja jäi mõisakupja ja valitseja majaks, kuid praegu on jäänud tast järele vaid ahervared.
Uus härber ehitati jälle mõisa südamesse tagasi, esimesest majast umbes 100 m. kaugemale, pea jõe kaldale, kus püsib ta tänapäevani, muutunud ajajooksul Sänna rahvamajaks.
Nõnda jäi kui uus maja valmis sai, vana härber pooltühjaks. Ja keegi sääl pea sees ei elanud pääle mõne mõisainimese veel hilisel eestivalitsuse ajal. Maja muutus peagi elamiskõlbmatuks aastate jooksul, vihm ja tuul mädandasid maja.
Eestivalitsuse ajal müüdi härber, kellelegi Jakob Org`ile ja tema lammutas maja. Kõneldakse, et vundamendi vahelt leitud veel pabereid maja ehitamise päevilt ning raha, kuid ei tea kas see on õige või kuhu jäid need paberid.
Praegust on vaid ahervared järele jäänud sellest kuulsast ja paljuräägitavast härberist.
Õudsed on nad sügisesel vihmasel ööl keset parki kus öökullid omi võimsaid huikeid taevapoole lasevad. Veel praegugi valitseb ebausk härberi varemetest.
Palju inimesi on käinud uurimas varemeid, kuid rusuhunnikute alt pole pea midagi näha.
Ka härberi asutamise aastat ei tea praegused inimesed enam, ainult niipalju teatakse ütelda, et ta väga vana on. Mõisa asutamise algaastail või juba ennem on asunud mõisa praegusest härrastemajast umbes 200 m. kaugusel läänepool katoliku kirik, millest järele on jäänud kõrgem koht vundamendi ja rusuhunnikuga maa sees. Praegust on sääl niit, mis kuulub Karl Leis`ile, maapääl muidu mingisugust tähelepandavat märki ei näi, kuna maad kaevates tuleb rohkesti kive ja krohvipuru välja moonutades vundamenti.
Sellest on saanud see niit ka nime \"Kerikuniit\". Aga kiriku kadumise põhjust ei mäletata enam. Arvatakse et ta väga vanasti juba kadus.
Tõendust sellele annab ka veel see, et kirikust natuke kaugemal mäenõlval on asunud surnuaed, kust mõne aasta eest kaevates kruusaauku tuli säält päevavalgele palju inimese pää, jala ja käe luid, mis olnud palju suuremad kui praeguste inimeste omad. Keegi tahtnud neid veel muuseumi viia, kuid ei tea kas ta viis.
Siis on sääl kiriku lähedal asunud veel viina või viinategemise hoone, sest mõne aasta eest leiti säält umbes 4 jala sügavuselt suur katla ase tuha ja sütega ning vundamendi müüridega. Kuid kindlamad andmed puuduvad temast.
Õlletegemise maja on asunud \"Soka\" all, mõisast umbes 800 m. kaugusel Pärlijõe paremal kaldal. Tunnistust sellele annavad paljud kivimürakad sellel kohal, mis moonutavad ahervart.
Osa kive on järve kukkunud ja ära veetud kohalt.
Samal ajal on asunud veel üks kirik. Heedu Kurvitse mäe otsas, mis vajunud, nagu kõneleb rahvasuu, mäe sisse ja alles praegu tuntakse seal kohta, kus mägi kumiseb päris tugevasti jalgade all. Hiljem ehitatud kirik praeguse Koska veski kohale, mis aga ei püsinud sääl kaua, vaid hävitati Põhjasõdade keerises.
Redigeeritud tekst
Arvatakse, et Sänna asustati juba siis, kui siin mühas alles põlislaan. Ju ahvatles see küngaste- ja orguderohke Pärlijõe ürgorg küttivat ja kalastavat eestlast. Kuid kindlamad teated algavad Vastseliina lossi asutamise aastailt, mil Sänna talupojad allusid Vastseliina rüütlile. 1700. aastate paiku löödi neil mail rida suuri lahinguid venelaste ja rootslaste vahel, mis said saatuslikuks paljudele ehitistele Sännas. Sellest ajast on pärit ka Sännasse iseseisva mõisa asutamine. Alul olnud mõisa asukoha valimisega mure – ei osatud härrastemaja kuhugi ehitada. Kuid sellest saadi üle ja leiti sobiv asukoht Pärlijõe ilusamasse kohta, umbes sada meetrit jõe kaldast. Kuid see oli ühekordne saviehitis, mis ei olnud sobiv härrastele ja järgmine härrastemaja tehti juba moodsam, kaugemale mõisasüdamest, teisele poole Pärlijõge mäeveerule. Mõisa asukoht mäeveerul on maa-aluste varakambrite, piinakambrite, keldrite ja paljude salakäikude legendide tekkimisele kaasa aidanud. Kõneldakse, et palju-palju süütuid talupoegi ja taluneide leidsid omale igavese asupaiga Sänna härrastemaja piinakeldrites, kust ei pääsenud enam keegi elusalt tagasi. Seda tõendavad hilisaja uurimused ja kaevamised, kus on leitud surnuluid. Päris täies koosseisus inimese-luukeresid on leitud, kas istuvas või lamavas olekus, nagu kellelegi oli karistuseks määratud ahelates olla. Kuid neid käike ja keldreid ei näidatud kellelegi, ka mitte teenijatele, kellede kaudu võisid teated rahva sekka levida ja seeläbi mõis hädaohtu sattuda. Süüdlane kutsuti härra ette, kes lasi ta oma ustavatel teenritel kohe piinakeldrisse viia, ning kõigest sellest vaikiti rahva ees. Ja kes julgeski enam isa, ema, venna või õe kadumise põhjust uurida. Kõneldakse, et keldrist pidi viima mingisugune maa-alune võlvitud käik maa sügavusse, millel olevat rauduks ees. Seda ust olevat hilisemal ajal näinud keegi mõisas elav aednik. Kuid selleaegne mõisahärra von zur Mühlen lasknud siis kohe selle ukse kinni müürida ja teha nii, et keegi seda ei leiaks. Ka keelas mõisahärra aednikku teistele nähtust ja kuuldust rääkimast. Ta vist ei rääkinudki seda kõigile, kuna täielikult ja kindlalt ei tea keegi selle kohta midagi ütelda. Sõjakeerises läks aednik kaduma, vist sai surma, ning sellega läks ka hulk teateid kaduma. See käik pidi viima kohta, kuhu on peidetud kuld ja kallid varandused. Veel hilisel ajal on otsitud seda ust, kuid pole leitud. Mõisateenijad vist said teada piinakeldritest või nägid kuidagi piinatoiminguid. Hakkasid kartma ja ühes sellega vaime nägema. Kartus levis ka härrade sisse, kes alul ei uskunud vaimude hävitustööd. Kuid sagedamaks muutusid vaimude ilmenemised. Igal õhtul kella 10 ja 12 vahel tunginud üks või paar musta meest lukustatud uksest sisse, löönud toolid ja lauad ümber ning aknad lahti ja kadunud niisama äkki kui ilmunud. Vahel jälle juhtunud nii, et keskööl haaranud keegi mees magajal jalgadest ja visanud põrandale pikali maha. Nõnda kordus igal õhtul ja mõisahärra muutus umbusklikuks ning tahtis uut maja ehitada, sest siin muutus elu hädaohtlikuks. Esimene härrastemaja jäi mõisakupja ja valitseja majaks, kuid praegu on jäänud tast järele vaid ahervare. Uus häärber ehitati jälle mõisasüdamesse, esimesest majast umbes sada meetrit kaugemale, peaaegu jõe kaldale, kus ta püsib tänapäevani, olles muutunud Sänna rahvamajaks. Kui uus maja valmis sai, jäi vana häärber pooltühjaks. Ja keegi sääl sees ei elanud pääle mõne mõisainimese veel hilisel Eesti valitsuse ajal. Maja muutus elamiskõlbmatuks aastate jooksul, vihm ja tuul mädandasid selle.
Eesti valitsuse ajal müüdi häärber kellelegi Jakob Org’ile ja tema lammutas selle. Kõneldakse, et vundamendi vahelt leitud veel pabereid maja ehitamise päevilt ning raha, kuid ei tea, kas see on õige või kuhu jäid need paberid.
Praegust on vaid ahervare järele jäänud sellest kuulsast ja paljuräägitavast häärberist. Õudsed on nad sügisesel vihmasel ööl keset parki, kus öökullid omi võimsaid huikeid taeva poole lasevad. Veel praegugi valitseb ebausk häärberi varemete suhtes. Palju inimesi on käinud uurimas varemeid, kuid rusuhunnikute alt pole peaaegu midagi näha. Ka häärberi asutamise aastat ei tea praegused inimesed enam, ainult niipalju teatakse ütelda, et ta väga vana on. /---/
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 5461
Sisestaja Terje Potter
Sisestuskuupäev
Lisatud 20.06.2012 15:40
Viimati muudetud 22.11.2016 17:11
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 246
Säilik ERA-13030-43878-61211
Pala ERA-16326-57586-67213