| Arhiiviandmed |
| Viide |
ERA II 244, 32/3 (9) |
| Täisviide |
ERA II 244, 32/3 (9) < Rõuge khk., Ruuksu k., Oru t. – Lembit Timkov < Helene Timkov, 40 a. (1939) |
| Viite osad |
Kogu:ERA IIKöide:244LK1:32LK2:33Pala:9 |
| Kogumisaasta(d) |
1939 |
| Esitajad |
| Nimi |
Isikumärkus |
Elukoht |
Päritolu |
Päritolumärkus |
Vanus |
Sünniaasta |
| Helene Timkov |
|
Võrumaa, Rõuge, Viitina v., Ruuksu k., Oru t.
|
|
|
40 a. |
|
|
| Kogujad |
|
| Teksti sisu |
| Objekti liik |
mõis |
| Muud märksõnad |
asustus |
| Žanr |
muist, aj |
| Jututüüp |
Viitina mõisa asustuslugu läbi aegade. |
| Pärimuskohad |
| Koht 1 |
| Objekti nimetus |
Viitinä mõis |
| Vana maakond |
Võrumaa |
| Kihelkond |
Rõuge |
| Vana küla |
Viitina |
| ERA kood |
Rõu_102 |
| Tekst |
Jutustus Viitina mõisa asustamisest
Enne mõisnikkude sissetulekut oli Viitina mõisa asemel talumaja. Ümber mõisa olid kõik talukesed ja igaühe talukrundi peal oli maja ja kõrvalhooned. Kui seati mõisnikud sisse. Tuli Viitina ja koondas talud mõisaks. Viitina mõisa esimeseks mõisnikuks oli Vittencow. Talukeste majad lõhuti maha ja see maa oli mõisal. Vana Sampson ostis Vittencowi käest Viitina mõisa oma pojale ära. Sampson pidas mõisat mõned ajad ja siis müüs mõisa Wulfile. Wulf ise mõisat ei valitsenud. Ta seadis valitsejad. Esimene valitseja oli Haller. Peale Halleri valitsemist tuli Wulfi mõisa valitsejaks Hausen. Kui Hausen mõisast lahkus, siis seadis Wulf Kargaja rendiherraks. Tuli sõda siis oli mõisa ikka Kargaja käes. Peale sõja hakkas jällegi Kargaja valitsema. Kuigi peale sõja läks mõisa riigi kätte. Aga Kargaja oli rendiherr. Siis hakati eesti kodanikele maid andma. Karga kätte jäi ainult südamõisa, piiritusevabrik ja ka natuke maad. Viitina mõisa alla kuulusid: Heibri, Matsi, Kängsepa, Vanamõisa, Saarlase ja ka Soemõisa. Praegu aga on need kohad kõik taludeks seatud ja antud Eesti kodanikele. |
| Redigeeritud tekst |
Jutustus Viitina mõisa asustamisest.
Enne mõisnikkude sissetulekut oli Viitina mõisa asemel talumaja. Ümber mõisa olid kõik talukesed ja igaühe talukrundi peal oli maja ja kõrvalhooned. Kui seati mõisnikud sisse, tuli Viitina ja koondas talud mõisaks. Viitina mõisa esimeseks mõisnikuks oli Vittenkohv (Vietinghof). Talukeste majad lõhuti maha ja see maa sai mõisale. Vana Sampson ostis Vittenkohvi käest Viitina mõisa oma pojale ära. Sampson pidas mõisat mõned ajad ja siis müüs mõisa Wulfile. Wulf ise mõisat ei valitsenud. Ta seadis valitsejad seda tegema. Esimene valitseja oli Haller. Peale Halleri valitsemist tuli Wulfi mõisa valitsejaks Hausen. Kui Hausen mõisast lahkus, siis seadis Wulf Kargaja rendiherraks. Tuli sõda, siis oli mõisa ikka Kargaja käes. Peale sõda hakkas jällegi Kargaja valitsema, kuigi mõisa läks riigi kätte. Aga Kargaja oli rendiherr. Siis hakati eesti kodanikele maid andma. Kargaja kätte jäi ainult mõisasüda, piiritusevabrik ja ka natuke maad. Viitina mõisa alla kuulusid: Heibri, Matsi, Kängsepä, Vanamõisa, Saarlasõ ja ka Soemõisa. Praegu aga on need kohad kõik taludeks seatud ja antud Eesti kodanikele. |
| Tööprotsess |
| IDkood (Koobas) |
5355 |
| Sisestaja |
Terje Potter |
| Sisestuskuupäev |
|
| Lisatud |
20.06.2012 15:39 |
| Viimati muudetud |
22.11.2016 17:12 |
| Andmed Kivikeses |
| Säiliku viide |
ERA II 244 |
| Säilik |
ERA-13107-42678-58431 |
| Pala |
ERA-16326-57816-32783 |
