Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | ERA II 237, 89/101 (1) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA II 237, 89/101 (1) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ojamuku t. - Milda Vendelin, Tarvastu algkooli õpilane < Jüri Vendelin, 75 a. (1939) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:ERA IIKöide:237LK1:89LK2:101Pala:1 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1939 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | kelder, mõis | ||||||||||||||
| Tegelased | mõisnik, vaimolend, isik | ||||||||||||||
| Muud märksõnad | varandus | ||||||||||||||
| Žanr | paj, aj | ||||||||||||||
| Jututüüp | Mõisa moonakale, Johan Tautsile, juhatatakse mõisa veini- ja varakeldri asupaik; väljakaevamine jääb pooleli ja mõisnik laseb augu kinni kaevata. | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Tarvastu mõis | ||||||||||||||
| Vana maakond | Viljandimaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Tarvastu | ||||||||||||||
| Vana vald | Tarvastu | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Minu vanaisa on olnud noores põlves Tarvastu mõisas tallmeistriks ja teab sellest ajast üht lugu jutustada, mida ta ise oma silmaga on näinud ja kõrvaga kuulnud. Seekord elanud mõisas keegi Johan Tauts, kes olnud mõisa moonamees. Tal olnud Tautsiga järjest kokkupuuteid ja nad olnud ka muidu hääd sõbrad, mistõttu ta ka viimase oma südamelt talla ära kõnelenud. Kord jutustanud ta tälle järgmist: "Tead sõber, mis ma täna nägin ja kuulsin. Ma heitsin siia sirelipõõsa alla natuke puhkama, kus ma alati olen oma väsinuid konte karastanud. Kuid kui silmad vähe kinni vajusid, ma usun, nad ei vajunudki kinni, sest see oli kõik nagu täiesti ilmsi mu ees. Tuli keegi tuttava näoga vanamees mu juurde ja ütles: "Mis sa siin ikka magad, sa oled siin juba küllalt maganud, tõuse üles, tõsta see haohunnik siit eest ära ja siis võta labidas ja kaeva, kuni tuleb uks nähtavale, siis võta raudkang, murra uks lahti ja siis oled rikas mees, sest seal on sees kulda ja hõbedat ja ka veini külluses." Ülestõustes olin nägu segane, vaatasin ringi ja seal nägingi haohunikut, aga vanameest ei näinud enam kusagil. Tüki aega mõtlesin, oli see nüüd ilmsi või unes, sellest ei suuda ma praegugi veel aru saada. Tükk aega arutades ja seda asja järele kaaludes tulime mõlemad otsusele, et mõne nädala eest kui saksad kodust ära lähevad, sest kutsar oli neile seda ütelnud, et nad pikemaks ajaks pidavad Riiga sõitma siis võib ju nalja pärast proovida. Nii siis ka olnudki. Juba sellesama päeva õhtul ütelnud Tauts vanaisale, et kas tead, sõber, tegin täna juba asjaga algust. Lõunavaheajal, kui kõik ümbrus vaikne olnud, tõstnud ta juba ligi poole haohunnikust eest kõrvale. Ning teine päev, kui hästi läheks, siis tõstan teise poole ja siis algab labidaga töö. Kord juhtunud niisugune õnn, et sajanud päev otsa vihma ja mõisavalitseja lubanud moonameestel koju jääda ja mõnd varjualust tööd teha. Siis tulnud Tautsil hea nõu paluda valitsejalt omale seks päevaks päris priiust, üteldes et tal olevat nii mõndagi hädavarjulist toimetada. Seda ka muidugi valitseja lubanud. Selle päeva tulemuseks olnud niipalju, et õhtul teatanud Tauts vanaisale, et: "Tänase päeva otsa vihmast hoolimata, jõudsin haohunniku varjus nii palju töötada. Omaks suureks imeks pannes nägin tõesti suurte kivimurakate vahelt midagi uksetaolist. Nüüd oleks mul tõesti sinu abi vaja olnud, nimelt raudkangi kivide kaalumiseks ja ukse murdmiseks, kui ka sind ennast, sest üksi ei suuda ma seda teha. Muidugi selle tingimusega, et kuld ja hõbe, mis seal sees, saab sulle ja vein mulle, sest vein huvitab mind rohkem kui keski muu asi siin ilmas." Tauts olnud kange viinahimuline. Vanaisa olnud kangiandmisega kohe nõus, kuid enese abi ta ei julgenud nagu kohe lubada, ütelnud vaid, et seda näeb edaspidi. Kord võtnud ta siiski südame rindu ja mõlemad läinud vaatama. See olnud kord lõunavaheajal, kui ühtki hingelist säälpool ei liikunud. Läinud siis mõlemad ettevaatlikult haohunniku varju ja siis nad näinud tõesti alt august kivide vahelt ukse. Jätnud siis seekord ta puutumata, kuigi lubanud ööpimeduses seda teha. Öö saabudes mõtelnud jälle, et mina ei julge küll minna seda rikkust sealt omale tahtma, olgu teda sääl niipalju, kui teda on. Nii läinud siis üks öö ja päev teise järele mööda, kuid varakambri ust ei julgenud kumbki lahti murda. Viimaks tullnud saksad kodu ja kohe teine päev läinud vanahärra parki jalutama. Teine päev tulnud Tauts vanaisa juurde ja seletanud: "Nüüd on see meie ootus, lootus kõik läbi, vanahärra käskinud lahti kaevatud keldriust nii ruttu kui vähe võimalik kohe kinni matta ja haohunnikut ka jälle sinna ette tõsta, just nii nagu ta enne olnud. Küsinud küll üht ja teist, et kes ta lahti on kaevanud, ja olnud ise väga kuri ja lubanud seda valjult karistada, aga et seda keegi ei teadnud, siis jäänud see ära." Vanaisa teadvat seda kohta veel praegugi selgesti. |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Tekstimärkus | OHTOst, sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006, LEPP | ||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 4873 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 29.01.2007 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 15:35 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 24.10.2017 01:29 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | ERA II 237 | ||||||||||||||
| Säilik | ERA-13107-42222-32647 | ||||||||||||||
| Pala | FO-14017-17945-31644 | ||||||||||||||