Elanud kord keegi küla kangakuduja praeguse Vanamõisa saunakambris, mis asub Alalt Karksi-Nuia viiva tee ääres, umbes 1 km Alalt. See kangakuduja olnud üsna vana eideke, elanud sääl oma pisikese tütrega, kes oli selle loo jutustaja ema.
Olnud laupäeva öö. Eideke, keda hüüti Anneks, maganud saunalaval. Korraga karanud ta üles, süljanud, heitnud risti ette ja uinunud jälle. Varsti aga karanud jälle üles ja ütelnud, et mis sa ometi must, vana inimesest kiusad. Nii ärganud ta juba kolmandat korda ja hakanud pahandama, hüüdnud: "Oh te pühajürikutsikad ja valged soed, mis te mind, vana inimest küll täna kiusate!" Tema väike tütar aga märganud, et ema on rahutu ja kartnud, et keegi on saunas. Ema aga seletanud, et teda hüütud unel 3 korda: "Ann, Ann, tule üles, mine tiigi äärde, sääl on lepapõõsas; selle all on kast ja kastil magab karvane kutsikas. Loe 3 korda issameiet, löö 3 korda kura jala kontsaga kutsikale, siis läheb ta ära. Võta siis kast ja tule. Ära sa tagasi vaata. Ära sa aga ka võta seda hõbekeed, mis on kastil. Kui üksinda ei julge, võta teine ühes." Eideke ei läinud. Nii hüütud teda 3 korda ja 3. korral kinnitatud, et kas sa ikka ei lähe, aeg läheb mööda. Eidekesel polnud kedagi pääle oma pisikese tütre kaasa võtta ja ta ei läinud. Hommikul läinud ta vaatama ja näinud, et sääl olnud heinas neljakandiline kasti ase, kasti aga polnud. See tiik on veel praegugi sääl. |
