| Arhiiviandmed |
| Viide |
ERA II 236, 95/9 (3) |
| Täisviide |
ERA II 236, 95/9 (3) < Halliste khk., Kaarli v. - Hugo Rummel, Araku algkooli õpilane < emalt, 43 a. (1939) |
| Viite osad |
Kogu:ERA IIKöide:236LK1:95LK2:99Pala:3 |
| Kogumisaasta(d) |
1939 |
| Esitajad |
| Nimi |
Isikumärkus |
Elukoht |
Päritolu |
Päritolumärkus |
Vanus |
Sünniaasta |
| emalt |
|
Pärnumaa, Halliste, Kaarli v.
|
|
|
43 a. |
|
|
| Kogujad |
|
| Teksti sisu |
| Objekti liik |
jõgi, veski, järv |
| Tegelased |
mõisnik, isik |
| Žanr |
topon, paj, üh |
| Jututüüp |
Õisu härra vägistab Riimu Peebu imeilusa tütre; vend Juhan maksab kätte, halastab härrale ja saab tasuks tükki maad ja jõge, millest paisutab veskijärve (nimest Riimu > Rimmu). |
| Pärimuskohad |
| Koht 1 |
| Objekti nimetus |
Riimu e. Rimmu veski ja järv |
| Vana maakond |
Viljandimaa |
| Kihelkond |
Paistu |
| Vana vald |
Kaarli? |
| Vana küla |
Rimmu |
| Uus maakond |
Viljandi maakond |
| Uus vald |
Halliste vald |
| Tekst |
| Endisel teoorjuse ajal elanud praegusel Okkarul keegi Riimu Peep. Sellel olnud väga ilus tütar Ann ja poeg Juhan. Et Ann olnud väga ilus tütarlaps, hoidnud vanemad ja vend teda varjul nagu lille mõisa härra silma eest. Kui olnud vaja tööle minna, läinud ikka ema ja vend, kuna tütar kodu jäänud loomade ja vigase isa talitajaks. Kord olnud aga härra jahil ja juhtunud nägema Anne, härra olnud nagu nõiutud ja koju jõudes kutsunud kohe Juhani mõisa. Seal küsitud järele kui vana on juba Ann ja miks ei ole teda mitte härrale näidatud ja kästud Juhanit kohe õde mõisa tuua. Õnnetu vend kes väga oma õde armastas, teadis väga hästi mis nüüd tuleb, ja ahastuses mõtles kuidas seisukorda päästa. Koju jõudes arutatud asjaolu ja pääseteed ei leitud, siis Juhan pidi õe mõisa sõidutama. Härra saatnud Juhani koju aga Anne jätnud mõisa teenima. Möödunud nädal, möödundu teine ja ühel tormisel õhtul ilmunud Ann koju, arust segane ja totter. Mis tundis vanemate ja venna süda, seda võib iga üks arvata. Juhan hakkas nüüd kättemaksu mõtteid hauduma ja ulkudes mõisa ümbruses hoidus mõisa tööst kõrvale. Mõisas polnud põllule minejat enam muud kui õnnetu ema ja seegi on jäänud murest ja piinadest kiduraks. Ann aga vägistatud härrast ja hirmust ja meele eitest jäänud totraks, ei olnud enam millegiks kõlbuline. Ühel päeval leiti ta laip jõest, Juhanist ei teadnud vanemad enam midagi. Ühel ilusal sügispäeval olnud jaht metsas ja nüüd arvanud Juhan paraja aja tulnud olevat ja hiilinud härrale kallale. Härra paha aimamata ei teadnud end hoida ja nii ei saanud ka oma püssi kasutada. Juhan oli aga tugev mees siis muutus ka härra seisukord kriitiliseks. Viimaks hakkanud härra paluma et jätku ta ellu ja kingib Juhanile tüki maad ja jõge ja antku tema süüd andeks. Juhan nõudnud kirjalikku tunnistust, mida härra annudki, siis aga matertanud Juhan härrat veel mehe moodi ja lasknud vabaks. Ei julgenud Õisu härra sellest kellegile rääkida ja Juhan koju jõudes ehitanud omale väikese veski ja paisutanud jõest järve. Nii sai praegune Rimmu järv ja veski aluse. Enne olnud järvel Riimu järve nimi, aga Riimust on kujunenud Rimmu. |
| Lisaandmed |
| Tekstimärkus |
Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002; OHTOst |
| Tööprotsess |
| IDkood (Koobas) |
4628 |
| Sisestaja |
Pille Vahtmäe |
| Sisestuskuupäev |
20.04.2007 |
| Lisatud |
20.06.2012 15:33 |
| Viimati muudetud |
09.11.2017 20:09 |
| Andmed Kivikeses |
| Säiliku viide |
ERA II 236 |
| Säilik |
|
| Pala |
|
