Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 236, 140/5 (5)
Täisviide ERA II 236, 140/5 (5) < Halliste khk., Kaarli v., Sammaste k. < Leo Halm, Araku algkooli õpilane < teiste kaudu Mats Ruubelilt, s. 1833 (1939)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:236LK1:140LK2:145Pala:5
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Mats Ruubel Viljandimaa, Halliste, Kaarli v., Sammaste k.
teiste kaudu s. 1833
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Leo Halm Araku algkooli õpilane
Teksti sisu
Objekti liik mets, talu, küla
Tegelased rahvas
Muud märksõnad surm, taud
Žanr muist
Jututüüp Katku kavalused Sammaste külas ja lood pääsemisest tänu targale pererahvale.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Araku t.,Virite t., Virbati t., Nõmmiste saun, Kattnõmm
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana vald Halliste
Vana küla Sammaste
Täpsem asukoht Nõmmiste saun oli praeg. Torimo t. põllul
Uus maakond Viljandi maakond
Tekst
Sõja koledaks kaaslaseks oli vanal ajal katk, kes tappis veel neid inimesi, kes sõjast ja näljast pääsenud. Saaki luurates ei ilmunud katk kunagi enda päriskujul, vaid oli võtnud endale kas mõne looma ja asja kuju. Tundsid inimesed katku siiski ära, aga jätsid ta nimetamata, siis pääsid nad eluga. Vastasel korral ei olnud aga kellelgil elulootust.
Araku Andresel juhtunud sarnane lugu, et katk sinna ilmunud kitse näol. Araku perenaine pahaaimata katkukitse sajatama: "Kits, kus su kari jäi?"
Katkukits aga tapnud talutäie rahvast maha, nii et neid pärast sinna matmagi ei usaldatud minna ja surnud mõnda aega matmata pidid jääma. Ka Viritel katsunud katk kitse näol esineda, kuid perenaine tundnud ta ära, kui katkukits mekutama hakanud. Perenaine hüüdis pilgates: "Väi kits juba keelel kõnelemas!"
Selle järele kadunud katk Sammastest hoopis.
Ka Virbati talus käinud katk inimesi kiusamas. Lõigati parajasti Peedi pool nurmel rukist, kui katk äkki kollase kana näol töörahva juurde ilmunud. Kõnnib teine inimeste läheduses, sabitseb rukkivihku laiali ja laseb kõõrutamist.
Vanaperemees aga tundnud katku vempe, annud perele silmaga märku, vaikinud ja lõhkunud ise tööd edasi teha, kuna kana jäljeta kadunud.
Teisel korral katk tulnud tundmata inimese näol Virbati rahvast püüdma. Tulnud töörahva poole üks võõras punasejuukseline tüdruk hobusevankriga. Kui temale aga keegi tähelepanu ei pöörnud, vaatamata, et vanker hirmsasti kääksunud ja pärast isegi vankri telg murdunud, astunud tüdruk meeste juure abi paluma. Virbati peremees pole talle midagi vastanud ja virutanud kiusajale kiviga. Sellejärele olnud kadunud tüdruk, vanker ja ka hobune.
Torimo kohal, Kattnõmmest välja tulles, asus vare mant poolepäevamehe koht, mida Nõmmiste saunaks kutsuti. Nõmmese saun lammutati vast alles aasta seitsmekümne eest ja saunale kuuluv maa anti Torimo põlluks.
Kord suveõhtul tulnud Nõmmese tüdrukud läbi metsa kodu poole. Metsas hakkavad nagu salakäsul puud korraga valjusti kohisema, justkui puhuks kange tuul. Ilm aga oli koguni nii vaikne, et lehedki ei liikunud. Tüdrukud aimasid, kes kohina sünnitaja. Ei lausu aga sellest ühtki sõnakest ja sammuvad kiiremalt kodu poole. Sellepeale vaikib kahin sama äkki kui tulnud.
Kattnõmmest välja jõudes tuleb tüdrukutel korraga suur siga röhkides järele, röhib ega jää sammugi maha. "Kust sai siga suvel laande," imestasid tüdrukud endamisi, ei lausu aga midagi, vaid ruttavad kodu poole. Ei jõudnud rääkima panna neid ka see asjaolu, kui siga nende ette tikkus ja teed püüdis sulgeda.
Kohkunult, kuid tervena jõuavad nad koju. Ka Nõmmiste rahvast ei suutnud katk
purustada.
Lisaandmed
Tekstimärkus Sisestas ja redigeeris USN; OHTO
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 4519
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 01.03.2007
Lisatud 20.06.2012 15:32
Viimati muudetud 17.10.2017 12:19
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 236
Säilik ERA-13107-44410-70499
Pala FO-14017-17876-79653