Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 228, 466/8 (27)
Täisviide ERA II 228, 466/8 (27) < Ridala khk, Käpla k < Martna khk, Haeska k - L. Liivlaid < Anton Vihterpalu, 42 a (1939)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:228LK1:466LK2:468Pala:27
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Anton Vihterpalu naabrimees Läänemaa, Ridala, Sinalepa v., Käpla k.
Läänemaa, Martna, Martna v., Haeska k.
42 a.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Linda Liivlaid 1925 s 9.mai 1925, Parila algkooli 6.kl õpilane
Teksti sisu
Tegelased hiid/kurat, mõisnik
Žanr muist, andm, üh, paj
Jututüüp Poisijõmpsikad austavad Haeska härrat; vana õelus lõikab katki härra elupaelad.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Haeska mõis
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Martna
Vana küla Haeska
Uus maakond Lääne maakond
Uus vald Ridala vald
Tekst
Läänemaal, Martna vallas, Haeska külas, Haeska mõisas elanud vanasti lantrahtihärra Vartmann. Ta olnud uhke ja teda pidanud kõik austama, sest ta olnud teiste mõisnikkude ülem ja kohtunik. Kui keegi teda eemalt nägi tulevat, siis pidi ta kohe mütsi peast ära võtma ja lantrahtihärrat austama.
Kord olnud mõisas sõnnikuvedu. Härra seisnud uksel ja vaadanud kui töölised koju lähevad. Tulnud parajasti kari poisijõmpsikaid, need võtnud mütsid pääst ja pandnud sõnnikuhangude otsa. Marssides mõisaõuest läbi austasid nad lantrahtihärrat ja tõstnud mütsid kõrgele. Küll aga härra siis vihastunud.
Sel ajal polevat olnud veel raudteid, siis pidanud iga inimene ise oma kaupa vedama. Haeska lantrahtihärra saatnud sulase kalakoormaga Tallinna kalu müüma. Teel tulnud sulasele vastu kari ratsanikke. Need küsinud: "Kas Haeska lantrahtihärra on kodus?" Sulane vastanud: "Jah on." Siis nad öelnud, et pidavat kiirustama, sest neil olevat kusagile mujale veel vaja minna. Siis kadunud nad kui tina tuhka.
See tuba, kus lantrahtihärra magas oli ilusasti sisustatud. Härra voodi jaluotsis olnud veel seinal suur peegel, mis ulatunud põrandast laeni.
Järgmisel hommikul kohkunud teener kangesti ära härra tuppa astudes. Härra vaadanud talle voodist suurte, segaste silmadega otsa. Peegel olnud täis pragusid ja tort härra habemekarvu olnud peegli vahel.
Õhtul sulgenud landradihärra oma silmad. Kui sulane küsinud, siis inimesed vastanud, et mõisas polevat mingeid ratsanikke käinud. Sulane öelnud, et need olnud põrgutaadi saadikud ja käinud mõisas nähtamatult ning löönud härrale peegliga pähe. Õhtul aga tulnud vana õelus ise ja lõiganud härra elupaelad katki. Ka ühes teises kohas olnud vana inimene, ratsanikud lubanud ka sinna minna ja see inimene surnud ka sellel ööl ära.
Haeska landrahtihärra olnud muistsel ajal tähtis kohtunik ja nüüd on meil osa tema elust - suure kohtuniku elust ka teada.
Redigeeritud tekst
Läänemaal, Martna vallas, Haeska külas, Haeska mõisas elanud vanasti lantrahtihärra Vartmann. Ta olnud uhke ja teda pidanud kõik austama, sest ta olnud teiste mõisnikkude ülem ja kohtunik. Kui keegi teda eemalt nägi tulevat, siis pidi ta kohe mütsi peast ära võtma ja lantrahtihärrat austama. Kord olnud mõisas sõnnikuvedu. Härra seisnud uksel ja vaadanud kui töölised koju lähevad. Tulnud parajasti kari poisijõmpsikaid, need võtnud mütsid pääst ja pandnud sõnnikuhangude otsa. Marssides mõisaõuest läbi, austasid nad lantrahtihärrat ja tõstnud mütsid kõrgele. Küll aga härra siis vihastunud. Sel ajal polevat olnud veel raudteid, siis pidanud iga inimene ise oma kaupa vedama. Haeska lantrahtihärra saatnud sulase kalakoormaga Tallinna kalu müüma. Teel tulnud sulasele vastu kari ratsanikke. Need küsinud: „Kas Haeska lantrahtihärra on kodus?” Sulane vastanud: „Jah on.” Siis nad öelnud, et pidavat kiirustama, sest neil olevat kusagile mujale veel vaja minna. Siis kadunud nad kui tina tuhka. See tuba, kus lantrahtihärra magas, oli ilusasti sisustatud. Härra voodi jaluotsis olnud veel seinal suur peegel, mis ulatunud põrandast laeni. Järgmisel hommikul kohkunud teener kangesti ära härra tuppa astudes. Härra vaadanud talle voodist suurte, segaste silmadega otsa. Peegel olnud täis pragusid ja tort härra habemekarvu olnud peegli vahel. Õhtul sulgenud landradihärra oma silmad. Kui sulane küsinud, siis inimesed vastanud, et mõisas polevat mingeid ratsanikke käinud. Sulane öelnud, et need olnud põrgutaadi saadikud ja käinud mõisas nähtamatult ning löönud härrale peegliga pähe. Õhtul aga tulnud vana õelus ise ja lõiganud härra elupaelad katki. Ka ühes teises kohas olnud vana inimene, ratsanikud lubanud ka sinna minna ja see inimene surnud ka sellel ööl ära. Haeska landrahtihärra olnud muistsel ajal tähtis kohtunik ja nüüd on meil osa tema elust – suure kohtuniku elust ka teada.
Lisaandmed
Tekstimärkus tõstetud mõisaraamatu-kaustast
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 4306
Sisestaja Katrina Kink
Sisestuskuupäev 04.07.2006
Lisatud 20.06.2012 15:30
Viimati muudetud 04.04.2018 18:50
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 228
Säilik ERA-13071-39026-40583
Pala ERA-14132-46087-41802