| Rõuge kihelkonnas on üks väga ilus koht, mis Kikka oruks nimetatakse. Sellest orust räägib vanarahvas palju. Tahan siin aga ainult lugejale ühe tähtsama loo jutustada. Kikka org olnud vanal ajal päris üks üsna tühi ja paljas org. Kui korra juhtunud Kalevipoeg Kikka orgu ja jänud sinna orgu ööseks magama. Öösel näinud Kalevipoeg unes - Kikka orgu ilusasti halendamas ja kõik lilled õitsenud ime elasti ja õrnasti, mis väga Kalevipoja meele järele olnud. Üles ärgates tunud Kalevipoeg enesel janu olevad, pole aga kustkilt maitsvat vett saanud, seepärast sammunud siis Kalevipoeg lõunapoole edasi, sealt kaevanud enesele ühe kaevu 100 sülda laija ja 75 sülda sügava, mille juures ainult kahe söögi vahe töö olnud, lõppeks purinud veel Kalevipoeg oma kepiga järve põja ühe sügava mulgu, kust puhas halika vesi sise voolanud. Kui kaevatud kaev täis juba olnud ja vesi ennast natuke klarinud, joonud Kalevipoeg korraga poole vett kaevust ära. Siis tõtanud Kalevipoeg jälle oma endise kohta. Kikka orgu tagasi, et orgu ilustada nõnda kui ta unes oli näinud, katkunud Kalevipoeg lähedal olevast metsast mäna puud üles jurtega üles ja istutanud siis Kikka oru ümber nõnda, et org igald poolt külma tuulte ja tormite eest varjul seisnud. Kesk oru pohja teinud Kalevipoeg Eesti neiu ja peiute jaoks ilusa tasase tansu ja mänguplatsi. Nõnda sanud Kikka org Kalevipojale armsaks asu ja puhkepaikaks, kus ta sagedasti kui ta Peipsi rannast tulnud pühapäevadel puhanud. Kalevipoja kaev on ka praegu alles - mis küll nüid rahvas enam Kalevipoja kaevuks ei nimeta vaid et ta otse Rõuge kiriku mõisa all on, siis nimetatakse seda /järve/ kaevu Rõuge Kirikumõisa järveks, mille põjast ühte lugu vesi üles keeb, nõnda, et seda suur ojagene lõuna poolt küliest üle jookseb, milest Rõuge kiriku mäge minev tee üle läheb. Kikka org on ka praegu väga ilus ja tema keskkohal oru põhjas on see sama ilus pae sarnane tansu plats, mida Kalevipoeg olla valmistanud Eesti peiu ja neidudele, mida ka Rõuge peiud ja neiud kalliks peavad tähtsamatel pühadel ja päevadel laulusi lauldakse ja rõõmupidu pedakse. |
