| Tamula järv seisab Võrru linna all. Kui vanal ajal asunud ka vanapagan ka järve ääre korterid ja kui vana taat taevast müristanud, siis põgenenud vanapagan jälle järve vette. Vana pagan teinud sagedaste liina rahvale ja järve ääres elavatele kalameistele palju tüli ja kurja. Sagedasti kui kalamehed nootaga järves kalu vedanud, siis kui mõni kord hea kala loomus saada olnud ehk juba veerde veetud, siis katkenud noot jälle häkiselt katki ja terve kala loomus läind jälle järve tagasi, nõnda sündinud kalameistel ühte lugu, ja kui mõnigad kalamehed õhtul järve ääres vähki püüdnud, siis tulnud ikka võrku ehk kahva sisse mõni suurvanaramp ehk kivi. Kui korra kalamehed jälle järve ääres nootaga kalu püüdnud, kohe hakkanud pikne müristama vana pagan hakanud piken ja taevatati kartma ja põgenenud järve vee alla. See peale võtnud kalamehed suure pikka köie, mis seitsme keeruline ja nii pikk olnud, et ta ümber järve ulatanud. Võtnud siis kaks meest tõine tõise kõie otsast kinni ja hakkanud siis ümber järve vedama kui meistel juba köis pea ümber järve olnud veetud. Kohe pistnud see peale vanapagan järvest pea välja ja ütelnud, kule pai kulla mehigesed, mis teie selle köiega nüid teha tahate? Mehed vastanud, meie tõmbame kõiega selle järve pealt kokku, nõnda, et siit enam keegi välja ei saa, kes meid kiusab. See peale vastanud vanapagan, kule kula pai sõbrakesed, ole nii head ja jätke veel natukeseks, ma lähen kohe ära ja ei tule enam ialgi tagasi. Mehed lubanud kah nii samuti jätta. Sest saatik pole vanapagan enam seal järves elanud ega kedagi tülitanud. Sest saatik on kalameistel tänapäevani Tammula järve ääres rahulik elu. |
