Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide EKIKN har es3 t-ü [112/22] (88269/89)
Täisviide EKIKN har es3 t-ü [112/22] (88269/89) < Hargla khk., Kalliküla, Haosilla t. – Alfred Käärmann < Erna Tohver, s. 1905 (1987)
Viite osad Kogu:EKIKNKöide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d) 1987
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Erna Tohver õppinud Taheva Aleksandrikoolis 4 talve Võrumaa, Hargla, Kalliküla, Haosilla t.
ka vanemad kohalikud 1905
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Alfred Käärmann 1922
Teksti sisu
Objekti liik ehitis
Žanr ol
Jututüüp Taheva valla vaestemaja ja selle elanikud
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Taheva valla vaestekodu
Rahvapärane nimi Taheva vaestemaja
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Hargla
Vana vald Taheva
Vana küla Hargla
Uus küla Hargla
Märkus Naba sepikoda, vt EKIKN har es3 n-s [1/2] (87665/7)
AVKA kohapunkt Naba-sepä maja (hävinud) ei pruugi olla sama, mis sepikoda
Tekst
Vaestemaja
Valla vaestekodu
Maja Harglas. (nr. 57 skeemil)
Vt. ka \"Naba\" sepikoda.
Taheva valla vaestekodu asutati sellesse majja EV algaastail, täpset aega ei tea. aastatel 1928-1940 leidsid seal peavarju järgnevad vallavaesed: Jaan Paltsep keda tunti rahvapärase nimega Nöhrü Jaan. Seda nime kandis juba Jaani isa kes tööd ei viitsinud teha ja selletõttu ka omale \"Nüri\" kohalikus keeles \"Nöhrü\" nime sai. 1930.-dal oli Jaan umbes 50 aastane tugeva kehaehitusega mees kes suvel käis suplemas ja päevitamas. Elas idamaa munga elu: tööd ei teinud, elas vallast saadavast abirahast ja sellest mida ta vana emake Leenu küla perenaistelt kokku kerjas. Ka ema elas vaestemajas. Jaan oli vaestemaja elanikest kõige tugevam, kauaagsem ja isehakanud \"komandant\". Ta magas suures toas ainukesel ülemisel naril, all magas tema ema. See nari oli ta enda tehtud, maast lakke ulatuvate postidega oma soovi kohaselt. Teistel vaestemaja elanikel olid tavalised puuvoodid.
Teistest elanikest: Elisabet Peltser, keda kutsuti rahvasuus \"Liiskin\" (saksapärasest hellitusnimest \"Lieschen\". Tema oli tuntud rahvalaulik ja kaasitaja, keda EV ajal viidi helisalvestuste tegemiseks Tallinna.
Lesknaine Ann Tsunts, hüüdnimega \"Imäkene\" ja tema õde Hilseke, elasid väikses toas. Imäkene oli rahvapärane aunimi, sest ta oli tuntud osava ämmaemandana kogu Hargla ümbruses. Imäkese kohta ütles Erna Tohver: \"Ku egäüts, kedä Imäkene siiä maailma om avitanu, üteainu lillikese timä haua pääle panõsś - siss olõs haud üleni lil´lega katõtu.\"
Endine taluteenija Minna Makštin, keda isegi Nohrü Jaan kartis, sest Minna oli keevalise loomuga ja pani kohe puuga pähe!
Siis elas vaestemajas oma surmani veel vana Varblane, hüüdnimega \"Riia sell\" kes oli Vene keisri soldatina Bessaraabia sõjakäigust osa võtnud.
EV lõpuaastail olid vaestemajja jäänud veel Hipp Kolk, Suti Maieke ja Lipu Liisake ja vana Nöhrü Jaan.
1940.-dal aastal Taheva valla vaestekodu likvideeriti. Selleks ajaks oli Hipp Kolk surnud, Suti Maie ja Lipu Liisake viidi Paju vanadekodusse, Nöhrü Jaan keeldus kaasa minemast. Et seda maja kellelegi vaja ei olnud, jäi ta üksi sinna edasi elama. Sõja ajal tehti \"Naba\" vanast sepikojast saksa tagalaväeosa nahaparkla. Jaan elas sõja õnnelikult üle. 1949. a tehti vaestemajast kolhoosi ladu ja sepikojast sai kolhoosi sepikoda. Nöhrü Jaan tõsteti ümber köstrimajja maantee ääres. Jaan sai surma auto all. 1967. a. lõhuti maha \"Naba\" sepikoda hiljem ka maja.
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 39131
Sisestaja Valdo Valper
Sisestuskuupäev 06.05.2024
Lisatud 08.04.2024 17:07
Viimati muudetud 06.05.2024 16:15
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala