Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide EKIKN har es3 a-j [127/38] (86745/67)
Täisviide EKIKN har es3 a-j [127/38] (86745/67) < Hargla khk., Hargla k. – Alfred Käärmann, 65 a. < Eduard Ploomipuu, 78 a.(1987)
Viite osad Kogu:EKIKNKöide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d) 1987
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Eduard Ploomipuu Võrumaa, Hargla, Hargla k.
78 a.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Alfred Käärmann 1922
Teksti sisu
Objekti liik tööstus, veski
Muud märksõnad asustus
Žanr andm
Jututüüp Hargla saeveski
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Hargla saeveski
Rahvapärane nimi Vabrik
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Hargla
Vana vald Taheva
Vana küla Hargla
Vana talu Lauga / Hiiremäe
Märkus Pärandkultuur: Saeveski koht 779:EST:001
Tekst
Hargla Saeveski
Vabrik
Saeveski Valgamaal Taheva vallas Harglas.
(skeemil HS)
Selle ehitas Eisleri nimeline mees Mustjõe äärde Lauga t. karjamaale. Eisleri volinikuks kohapeal oli Päären, töödejuhatajaks Hans Schmidt, Sooblase talu peremees. Masinate ülespanek algas 1921. a meister Alfred Laats’i juhatusel. Jõumasinaks oli aurumasin „Lanz“ Mannheimist. Suur saeraam „Hoffmann“ Breslaust võis lasta läbi kuni 80 cm. jämedusi tüvesid. Seimer oli vändaga seatav – üks vändapööre = 1 tollile. Laua ettevedu oli seimeril keti ja „kutsikate“ abil. Saeveski põhjapool küljes asus kolme korruseline jahuveski hoone kahe paari kividega. Tehti leiva ja loomajahu ümbruskonna talumeestele.
1923. a. saeveski juba töötas. Töödeldi metsakaupmeeste, talumeeste ja kohapealsete väikemajade ehitajate toodud metsamaterjali. Samal aastal Eisler suri, töölistele anti sel puhul vaba päev ja maksti palk. 1930.-da paiku oli saeveski rendil H. Schmidt’i käes mitu aastat. Hiljem rentisid Eisleri pärijad saeveski metsatööstur juut Minkovile. Tema ajal seati lisaks üles veel väike saeraam peenete palkide saagimiseks, töö hakkas käima kolme vahetusega. Jõumasin ei jõudnud aga kahte saeraami ja seimerit korraga vedada, siis tehti nii, et päevases vahetuses väike saeraam seisis ja seimer töötas. Suure võimsusega seimer suutis 8 tunniga läbi lasta kõik kolme vahetuse kestel saetud lauad-plangud. Kogu valmis materjal seati vabriku platsil suurtesse „staablitesse“, millised kaeti praaklaudadest katusega. Kuivanud materjal veeti suvel talumeeste hobustega Valga-Mõniste kitsarööpmelise raudtee äärde, kus ta laaditi lahtistele 17 tonnilistele platvormidele ja veeti nendega Tallinna sadamasse.
Hargla saeveskis on töötanud: Vabriku meistritena Alfred Laats ja vana Küla. Masinistina Ferdinand Küla. Möldritena Alfred Paris ja Rass. Saeraami juhtidena Pehlak ja Aleksander Karja. Seimermeistritena August Peet ja Eduard Jänes. Kõik kohalikud. Ka lihttöölised olid kohalikud elanikud. Ainult juut Minkovi „suure buumi“ ajal toodi Hargla saeveskisse ka Petseri venelasi.
Palgid metsadest saabusid Hargla saeveskisse talvel Hargla talumeeste hobustega, suvel Mustjõe kaudu ujudes. E.V. lõpul ka autodega, kus nad jõkke lasti, et üraskid ei rikuks, puit suvel ei pehkiks. E.V. lõpul jäi Hargla saeveski tööta. Asutati „Riigi Metsatööstus“ ja riigimetsa enam erakaupmeestele ei müüdud. Hargla saeveski ostis Sangaste tööstur Märt Gross, kes 1939. a. Hargla saeveski masinad ära viis. Tühi vabrikuhoone jäi saatuse hooleks, oli püsti veel sõja ajal.
Vabrikuhoones asuvast korterist lahkus ka Alfred paris oma perega.
Hargla saeveski oli olnud ümbruse elanikele suureks abiks ehitusmaterjali töötlemisel ja töö andmisel.
Hargla väikemajade hoogus ehitamine, samuti Hargla ümbruse taludele uute hoonete ehitamine sai teos ainult tänu Hargla saeveski olemasolule.
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 39088
Sisestaja Valdo Valper
Sisestuskuupäev 08.04.2024
Lisatud 08.04.2024 17:07
Viimati muudetud 08.04.2024 17:43
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala