Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | EKIKN har es3 a-j [97/106] (86685/703) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | EKIKN har es3 a-j [97/106] (86685/703) < Hargla khk., Saru k., Palubi t. – Alfred Käärmann, 64 a. (1987) | ||||||
| Viite osad | Kogu:EKIKNKöide:LK1:LK2:Pala: | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1987 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | kirik | ||||||
| Žanr | aj | ||||||
| Jututüüp | Hargla kiriku ajalugu | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Hargla kirik | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Hargla | ||||||
| Vana vald | Taheva | ||||||
| Vana küla | Hargla | ||||||
| Täpsem asukoht | ehitismälestis, reg. nr. 23260 | ||||||
| Tekst | |||||||
| Hargla kirik Harglõ kerik Kerikudõ, kerikun, kerikust. väljaspool kirikut, siis kerigu manu, -man, -mant. minevikust: 1667.-dal aastal ehitati Hagerisse esimene Luteri usu kirik Koivaliina abikirikuna praeguse kõrtsi lähedale. (nr. 2 skeemil) 1694.-dal aastal Rootsi kuninga Karl XI otsusega lahutati Hargla Koivaliina kirikust ja moodustati iseseisev Hargla Kogudus. Õpetajaks sai Ch. Nisius (1694-1703). Põhjasõja ajal, 1903. a, põletati kirik maha, õpetaja viidi ära. Uus kirik suudeti ehitada alles 1729. aastal, praost E. D. Höveli (1724-1758) ajal. 1817. aastal pandi nurgakivi uuele kivikirikule, kõrtsist lääne poole künka otsa, õpetaja h. G. Jannau (1811.1822) ajal. (nr 2a skeemil) Kirikule tehti 1873.-dal a. uus kivist torn ja vara altariruum. Altarimaal pärineb kunstnik E. Jacobs’ilt aastast 1859 ja kujutab Kristuse ristilt maha võtmist. Pilt pühitseti 1877. a õpetaja W. G. R. A. Christiani ajal kes oli õpetajaks (1873.-1892) Kiriku altariruum värviti 1931. a. Kiriku sisemus ja torn 1935. aastal. Altarimaali väärtust hinnati E.V. ajal 15000 kroonile, ka maal värskendati kiriku värvimise ajal. Viimases sõjas maal kannatada ei saanud, küll aga kirik. 26. sept. 1937. aastal pühitseti Hargla kiriku 120 aasta juubelit ja koguduse 243.-t aastapäeva. Õpetajaks oli sel ajal Jaan Maior, koguduse esimeheks Munapalu talu peremees Joh. Reisberg. Kellameheks Henno Käärmann (1907-1949) 1944. a. 20.-da augusti paiku püsis rinne mõned päevad Hargla oja joonel. Sakslased lasksid lõhkeainega maha mõned kiriku põhjakülje ääres kasvavad põlised kased, et nende ladvad ei varjaks vaatlust tornist. Sellest purunesid kõik kiriku põhjapoolsed aknad. Sakslaste vaatluspunkti kiriku tornis tulistati 2 km. kauguselt Vomsu talu juurest künkalt 76 mm-se tankitõrje kahuriga. Osa mürske tabasid kiriku altariruumi katuse äärt, 4-5 mürsku tabasid tellistest torniosa allpool torniluuke. Kuid torn jäi püsima. Peale sõda suudeti küll parandada kirikule lahingute ajal tekitatud purustused, kuid ei jõutud enam parandada võõraste sõdalaste poolt ära rüüstatud võimsat orelit mille tinatorud oli mitmele poole kaevikutesse laiali viidud. |
|||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 39083 | ||||||
| Sisestaja | Valdo Valper | ||||||
| Sisestuskuupäev | 08.04.2024 | ||||||
| Lisatud | 08.04.2024 17:07 | ||||||
| Viimati muudetud | 08.04.2024 17:07 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | |||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||