Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 232, 211/8 (20)
Täisviide ERA II 232, 211/8 (20) < Pöide, Pöide v., Mui k., Tiidu t. - Ilmar Kaal < Aleksander Kaal (1939)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:232LK1:211LK2:218Pala:20
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Aleksander Kaal Saaremaa, Pöide, Pöide v., Mui k., Tiidu t.
63
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Ilmar Kaal 1920
Teksti sisu
Objekti liik puu, mets
Tegelased nõid/ravija
Muud märksõnad usk, surm, nõidus, saksa, aeg, kombed:matus
Žanr uk, j
Jututüüp Puuriti tamm saanud oma nime kange nõia Puuriti Andruse järgi, kes teinud igasugu tükke ning ka pärast surma ei andnud teistele rahu - tamm halvaendeline, lõpuks tehti kütteks
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Puuriti tamm
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Pöide
Vana küla ?
Uus maakond Saare maakond
Koht 2
Objekti nimetus Oabelaskma mets
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Pöide
Vana küla ?
Tekst
Oabelaskma metsas oli üks maailmata tammemürakas. Einaste mehed Suureltmoalt ostsid terve selle Oabelaskme tammemetsa ää oma laevaehitus lankudeks. Aga kui nee mehed olle sölle tamme juttu kuulnd, söda tamme üiti va \\\"Puurita tammeks\\\", siis jadnd nad tamme kasuma ning rihtind söukest reo tarbis, see aab meite laeva pöhja. See jutt seo väga pitk ja söda juttu räägiti mo nooruspölves üsna pailu. Söst aast on nüid ikkagid juba aastad sadaviiskümmend tagatsi vöi veelgid änam, siis olnd Oabelaskme metsavahiks Andrus Puurit vöi va Puiert, nägus töda rahva seas üiti. Ta olnd koa Otimöisa tislermeister ja ta olnd ise koa ikka saksassötmetega mees. Rahvas tunnund teda kut ullukanged kunsimeest ja noidujad. Äi nii kanged noida pöle terves Pöide maal olnd kut ta. Ta vötnd köiksugusi kurjastpandud ja maastakand ädasi ää ja vöind ise jällegid köiksugusi aigus peale panna. Isegid Otimöisa ärra olle töda kartnd ja ta vöimu ning väge austand. Puurit vöind silmapetet koa tehja ja ennast nähtamatuks öö moonda, muudkut järsku va Andrus olnd keske tuba et köps. Ning siis loomi kend ta koa piinamas. Muud pöle midagid olnd looma selgas nähja, kut just õks pisike lönga söltus, aga loom inisend all ja olnd koprus.
Ta naise nimi olnd va Pao Mare.
Aga siis va Puurit akand ää surema. Küsind va Mare kääst, ete Mamphka, ons neeprid siia saand? Neeprid nee olle pisiksed kuratid olnd ja aitand va Andruse ta noiduste juures. Mare toond siis selle raha ää, missega ta oli ikka neeprid söötnd. Pannud sölle raha laua peale veerema; niipea kut see keerma akand olnd tuba neeprid täis ning pannund oost köik viimsekut pörmukseni nahka, mis aga olid käde saand. Siis kui raha oli seisma jäänd olnd tuba koa tühi. Soand neeprid ää söödetud ütlend Andrus jälle: \\\"Mamphka, seob sina minu käed kindi!\\\" Mare toond kööve ning sidund kööd vissist kiha külge kindi. Siis käskind Andrus jalgu koa kindi siduda. Mare teind söda koa. Sa taeva looja kut siis karand üks sokk aknast tuba ning akand oort va Andrust poksima. Poksind vana moast üles vasta seina ja ikka tagund edatsi. See pöle vanale meelt mööda ühtid olnd, aga kääd-jalad olnd kindi ja ta pöle suurt karjund koa mette. Viimaks läind sokk ää jälle. Andrus ütlend siis Marele, ete seep tohi mette Metsara Matsi Mihklid ta matusele kutsuda. Selle Mihklile ta olle puhas oma kunsid ää öpetand ning see olnd tast siis kangemgid veel.
Südaööse tulnd jälle kaks suurt sokku siise ning vötnd vana kahe vahele ja viind välja. Teise omingu Mare leind vana elu eest suure tamme köikseviimasest ladvaoksast. Üind teised abi koa ja toodud siis va Andrus ülalt maha. Kääd-jalad olnd kindi ja ülal pael kaelas. Keegid pöle esiti teand kudas nönda saab öö puua. Pandud siis kerstu, aga seal olnd koa söuke ull asi, et kerst töusnd ikkagid püsti, teemissa tahad, aga kust kerst seisda ikka püsti. Tulnd siis matusepää. Kerst seotud ree peale kindi, aga obused pöle kerstu ää vädand. Oort peksa vöi tee missa tahad, aga mette äi lähe. Viimaks va Marele tulnd meele, et Andrus pöle Metsara Matsi Mihklid käskind kutsuda. Soatnd selle järge, ete ähk see teab midagid nöu. Noh Mihkel lasnd siis kerstu ühessa korda ukse lääve veereta ning upand kolm korda üle alakivi. Kui siis obused soand tesega minema. Nönda tulnd siis kerku. Et Puurit olnd pool saksa mees siis kerguöpetaja vötnd ta kerku koa, aga muidu ta pöle poond inimesi ühtid vödnd. Maetud kerguaida koa ää. Ta aud on paerguskid nähja ning seal on jällegid söuke asi, et seal aava külje sihes on suur ümmargune auk. Sealt va Puirit keib väljas. Augu ääred on puhas sest sisse-välja rattimisest ää kulund. Sui siis selle aualaadipeal on jäjest ussisi nahja. Nee olle vana söbrad seal audas. Ja suid ning talved on seal aava kohtas sääskede söelumist ma ole ise küinlapääva aega koa näind.
Aga söda Andruse tamme pöle kedagid tahnd. Viimaks, se\\\'o poarkümmend aastad tagatsi Veerelt va Mihkli Juhani ostnd sölle tamme ää. Lasnd tese maha ning soand sealt ühessa koormad puid. Tamme tüist teind omale puuigedega ratastele iged. Aga är nee pöle tal määrest ühtid oolind. Ikka olnd teist kuivad ning karjund. Kui Juhan oli ratastega ülesmäge läind, seis ratas karjund ikka \\\"Pide... pide... pide...\\\" Allamäge siis siand suure koodu peale ning üind ühtejärge: \\\"Puurit-puurit... puurit-puurit...\\\" Aga äi va Puurit pöle ratastele koa rahu annund.
Lisaandmed
Tekstimärkus pole päris kindel, kas tekstis on \\\"neeprid\\\" (ehk kuradid) või \\\"nuprid\\\" - \\\"e\\\" ja \\\"u\\\" on kirjutajal sarnased
Sisu kommentaar PP 2023 Laura
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 38892
Sisestaja Laura Mäemets
Sisestuskuupäev 26.04.2023
Lisatud 26.04.2023 13:37
Viimati muudetud 27.04.2023 13:17
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 232
Säilik
Pala