Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | EKLA, f 200, EKS. stip. ar. M 2:1 | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | EKLA, f 200, EKS. stip. ar. M 2:1 < Pöide khk. ja Muhu khk. - M. Kuiv < Mihkel Waske jt (1923) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:EKLA, f 200Köide:EKS. stip. ar. M 2:1LK1:LK2:Pala: | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1923 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | kaev, rist, auk/lohk, mägi, kivi | ||||||||||||||
| Tegelased | isik, valitseja | ||||||||||||||
| Muud märksõnad | taani, varandus, kombed, surm, rootsi, vene, aeg, sõda | ||||||||||||||
| Žanr | j, arh, topon | ||||||||||||||
| Jututüüp | Ülevaade kaevukohtadest, ristidest, kividest jm Muhus ja Pöides | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kassakate kaev | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Muhu | ||||||||||||||
| Vana küla | Kallaste | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Leedumägi ja rist | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Muhu | ||||||||||||||
| Vana küla | Võlla | ||||||||||||||
| Koht 3 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Rist | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Muhu | ||||||||||||||
| Vana küla | Võlla | ||||||||||||||
| Koht 4 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Taani kindrali haud | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Muhu | ||||||||||||||
| Vana küla | Nautse/Rootsivere | ||||||||||||||
| Koht 5 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Rist | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Muhu | ||||||||||||||
| Vana küla | Suurevalla | ||||||||||||||
| Koht 6 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Rist | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Muhu | ||||||||||||||
| Vana küla | Soonda | ||||||||||||||
| Vana talu | Lauri | ||||||||||||||
| Koht 7 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kassakate e laagri kaev | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Muhu | ||||||||||||||
| Vana küla | Võlla | ||||||||||||||
| Koht 8 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Sammas | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Muhu | ||||||||||||||
| Vana küla | Võlla | ||||||||||||||
| Koht 9 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kassakate kaev | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Muhu | ||||||||||||||
| Vana küla | Lalli | ||||||||||||||
| Koht 10 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Rist või kaev? | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Muhu | ||||||||||||||
| Vana küla | Igaküla | ||||||||||||||
| Koht 11 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Sammas Kangaste mäel | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Pöide | ||||||||||||||
| Vana küla | Saareküla | ||||||||||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Saareküla | ||||||||||||||
| Koht 12 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Sammas | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Pöide | ||||||||||||||
| Vana küla | Pöide | ||||||||||||||
| Koht 13 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Häbikivi | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Muhu | ||||||||||||||
| Vana küla | Liiva | ||||||||||||||
| Koht 14 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Soomäe raba | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Muhu | ||||||||||||||
| Vana küla | Nõmmküla | ||||||||||||||
| Koht 15 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kuld | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Pöide | ||||||||||||||
| Vana küla | Saareküla | ||||||||||||||
| Koht 16 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Rahakast | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Pöide | ||||||||||||||
| Vana küla | Põri | ||||||||||||||
| Koht 17 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Augud | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Muhu | ||||||||||||||
| Vana küla | Lalli | ||||||||||||||
| Koht 18 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Oikumäe | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Pöide | ||||||||||||||
| Koht 19 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Peeter I kivi | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Pöide | ||||||||||||||
| Vana küla | Orissaare | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Ristid. Muhu Võlla küla Leedumäe rist seisnud uue suurest teest paar sada sülda eemal oleval karjamaal. Kruusa võtjad lõhkunud selle aasta eest ära. Suure otsimise peale võis aga veelgi pool risti üles leida, selle risti suurus oleks umbes 4 jalga. Lihtne, kivist kaunis rutuliselt ja konarliselt välja raiut, ilma pealkirjata. (Kõik leitud ristid on sarnased.) Rahva jutu järgi on see ühe sõjaülema haud. Aastate eest kaevatud selle risti alt üks mõõk välja, kas tagasi pandud või mõisa härra kätte viidud, ei teatud öelda. Teine arvamine rahva seas: selle risti kohal saanud üks pruut paar hukka. Võlla küla rist, unnustatud „kassakate kaevu” lähidal, aia sees, pooleldi ainult maast väljas. Sealt alt leitud raha (1700 a. ümbrusest) – Mihkel Waske teade – ja saadetud nad muuseumi. See olla Rootsi ohvitseri haud. Paralleel legend: Üks kerjus löönud korra kogemata ühe poisi kepiga maha, mis puhul siis rist püstitatud. Nautsi-Rootsivere küla vahel olevas Daani tänavas olevat Daani kindrali haud. Sellest jälge ma küll ei märgand. Mingisugust risti oli olnud. Suurevallas, Piiri koolimajast umbes 70 sülda homiku sihis, maantee ääres (hiljem kraavi kukkund) seisis rist. Samasugune kui Võlla ristidki. Kuulujutt selle kohta: Üks hoorüütel ajanud enese siin kohal puruks. Teine jutt kinnitab, et see jälle ühe „ülema” haud olla. Soonta külas (Lauri talu juures) leidub üks rist jälle tee ääres aia sees. Lähemaid teateid ei juhtunud kuulma. Pöides ei kõneldud mulle sarnaseist ristidest, rännakul ei juhtunud ka neid nägema. Oletatavasti ei ole neid Pöides, vähemalt nende olemasolu ei ole seotud rahva mälestustega. Mõnes kohas kõneldi mulle nn. „kassakate” ehk „laagri kaevudest”. Nendes jootnud suure sõja ajal kassakad omi hobuseid. Mõned neist kaevudest on suuremad kui harilikud (n. Võlla küla oma), mõned hariliku suurusega. Enamasti raudkivist tehtud. Neid leidub: 1. Võlla külas (samas külas surnud mõne kümne (50) aasta eest veel nn. kassaka Mats, kes olnud ühe kassaka poeg). 2. Kallaste külas. Hüügu panga all vastu merd. 3. Lalli ligidal. Täpselt sellest kaevust ei teatud, arvan, et see üks on Loetsa omaga. Igaküla juures. Külast ½ kilumeetrit põhja. Küla nimedest oleks sõja sündmusiga seot: Mõõga küla – kuhu sõda seisma jäänud. Mõõgad pandud rahu täheks risti. Rootsivere küla – kus viimane Rootsi veri valatud, ehk selle nime teine variatsioon – Rootsivare, s.t. sõja ajal põlenud peale ühe pere, nimelt „Vana pere”, kõik küla maha. Üks rootsi mees saanud veel õigel ajal selle Vana pere tule kustutada. Säilinud pere aiateibasse löödud, sel puhul üks mõõk. See mõõk jäänud edespidi järgnevaile põlvedele traditsiooniliseks pulma mõõgaks, mis löödud pulma laua kohale seina sisse. 15 a. eest tarvitatud veel seda mõõka. Imelik küll, sellest ei kõneldud mulle Rootsiveres eneses mitte, ehk ma isegi Vana peres olin ja seal rahvaga jutus olin, vaid naabri Igakülas, Pärdi talus. Selle omanik, nimega Mats, teadis mulle sest mõõgast kui tõsiasjast kõnelda. Täiesti kohane näib olevat, et just Rootsiveret sõjasündmustega seotakse, enne omas ju Rootsivere Wahtna Uisu Tõllu praeguse Linnuse ja Orisaare tähtsuse. Peale selle võiks (veel) tähendada veel mõne ajaloolise asjalise mälestuse peale. Kaagi sambaid on laidunud: Võlla külas 1. Selle järele saanudki küla oma nime. Sammas olnud tammepuust rõngastega, nende abil on poodud inimesi. Teine Kaagi sammas seisnud Kangaste mäel (Saare mõisast 3 kil.) - sellel mäel püsinud 3 auku, nendes seisnud sammas püsti. Ümbruskonna inimesed hirmutavad selle mäega omi lapsi. Seal nähtavat viirastusi valgete kasside ja inimkujude näol. Üks sarnane peksu sammas seisnud Pöide suure kiriku all. Muhu kiriku juures olnud aga nn. häbikivi, kus peal kõik naised, kel väljaspool abielu lapsed olnud, seal 3 päeva pidanud istuma. Ka kurikuulus kuld põle tähelpanemiseta jäetud. Muhus Nõmmküla Soomäe juures olevas rabas olevat suurem kulla vara endisel ajal suure põgenemise puhul sinna maetud. Ja sama inimene kes Soomäe raha leiu tegi (Wassiili Uulits) on ka kulla kaevamist ette võtnud, muidugi asjata. Pöides Saare mõisa lähedal olevat Rootsi kulla tündrid peidus. See tuletab meele üht hilisemat teadet, nimelt olla Põri lähedusse vene polgu raha kast maetud (eelmise Vene-Saksa sõja ajal). Õige vanasse ajasse puutub üks teade, nimelt Waldemar II ajajärku. Waldemar II kroon hiilgavat ajuti väikses väinas. Üks Rässa küla mees, nähes tuld vee peal (s.o. krooni kuldhallet) võtnud kord paadi ja läinud kuldkrooni püüdma. Sõudnud otsesihis tule poole, aga sellepeale vaatamata ei vähenenud nende vahel olev maa ometi mitte. Seda viisi olevat mees asjata mitu ööd väiksel väinal tuld kätte püüdmas käinud. Selle teate sain Või külast pärit Välja Tähvelt, 84 a. vana, kes muu seas väga fantastilisi seletusi püüdis anda, mõnda nähtust, nagu teoaja lõppu põhjendas legendaarsete seletustega. Üldse võis märgata, et iseäranis vana teadete juures pidi asja eriti kriitilisest seisukohast võtma, muidu oleks võimalik olnud sarnaste teadete saavutamiseni välja jõuda nagu ma Lalli all juhuslikult juhtusin kuulma. Seal jutustas keegi vanamees mulle endise sõja püssilaskmise aukudest, läksime siis neid ka vaatama. Tõepoolest ranna liivas olid umbes 4½ jala suurused ridastikku ovaalsed augud. Kesse laidus olla samasugused. Aukude iseloomu tähelepannes näis kahtlane olevat neid sõjategevusega siduda. Augud seisid liig lähidale üksteisele. Kallaste küla all, kus ka niisugused augud leidusid, sain vana kaluritega kokku, kes seletasid et need augud olla enne tursapüügi kohad. Seda kala on siis niivõrra rohkesti rauda vetes olnud. Sama fantastilised on teated ühe paganus aja Eesti kuninga hauast Leedumäel. Ehk Pöides kuuldud teade, et alles mõne aasta (!) eest jooksnud veel üks laev vana Rootsi aegsete kaartide järele Vana Sillasadama kohal kuivale. Vanast sadamast aga küll on teated geoloogiliselt põhjendatud. Vana sadama silla ase on veel olemas algab paarkümmend sülda surnuaiast. Paarikümne aasta eest olla Oikumäe otsa kohas vana ankur (2 puudane) leitud. /.../ Lõpuks nimetan siin veel Peeter I kivi Orisaares. Selle kivi peal istunud keiser oma reisi puhul, peatudes Orisaare sadamas. Ja nüüd, se eon kuni 1914. a. oli moeks selle kivi juures santidele nn. „kiriku santele kel lapid” raha jägada. Kõige suurem summa oli olnud 15 rubla. Iga sant saand 15-17 kop. Jagamine olnud iga aasta 15-mal. Raha said „lappide” ettenäitajad. Lapid jagati kiriku õpetaja poolt, need olid neljanurgelised ümargused plekktükid numbriga keskkohal. |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Sisu kommentaar | PP 2022 Laura | ||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 38243 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Laura Mäemets | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 13.12.2022 | ||||||||||||||
| Lisatud | 13.12.2022 11:58 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 13.12.2022 12:03 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | EKLA, f 200, EKS. stip. ar. M 2:1 | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||