Sakslase õnnetu surm rööv retkel. Palju aastaid peale Iida linna hukkumist ordu ajal, asus Iida talu praegusel kohal. Siis piirasid teda suured metsad. Selletõttu oli sääl hää karja pidada. rahvast elas aga sel ajal Kuimetsas väga hõredalt. Sakslased käisid sageli taludes röövretkeil. Samuti ka Iida talus juhtus seda sageli. Iida talu rahvas olid väga ettevaatlikud. Nad peitsid sel juhul oma loomad metsa, pannes neile suu ümber raudvõrud, et loomad ei saaks sel juhul häälitseda. Kord juhtus tulema suur uhke saksa proua suure alli täkuga neile röövretkeile. Röövimise eesmärgiks oli talust ära viia parem loom. Et aga talu loomad olid metsa peidetud, arvasid ka talurahvas end ära peita. Vanaperemees ei jõudnud aga kaugemale, kui kerisele. Talutoad olid aga väga pimedad ja ahjud olid lahtiste keristega, seepärast oli peremehel sinna hää ära peita. Proua oli sidunud oma hobuse õunapuu külge ja tuli tuppa. Ta nägi, et looma, mida kõlbaks ära viia ei olnud. Lees põles parajasti tuli, kui proua tuppa astus. Et aga õues väga külm oli, hakkas ta end soojendama. Soendamine ajas aga peremehe turtsuma. Proua aga arvas, et sääl on kass. Ta hüüdis vene keeles: "Koska, koska." Peremees tahtis aga näidata, kui tugevad kassid neil on ja viskas prouad puuga. Puu aga kukkus nii õnnetult, et proua sellest surma sai. See aga ehmatas peremeest ja ta ei julenud seda avalikkuse ette tuua. Siis oleks ta kindlasti sakslaste poolt surmatud. Ta lõi ka hobuse maha. Õue õunapuu juure alla kaevas augu ja mattis hobuse ja proua sinna. |