| Arhiiviandmed |
| Viide |
ERA II 224, 585/9 (2) |
| Täisviide |
|
| Viite osad |
Kogu:ERA IIKöide:224LK1:585LK2:589Pala:2 |
| Kogumisaasta(d) |
1939 |
| Esitajad |
| Nimi |
Isikumärkus |
Elukoht |
Päritolu |
Päritolumärkus |
Vanus |
Sünniaasta |
| Tõnu Ibram |
|
Harjumaa, Juuru, Kuimetsa v., Kuimetsa k. (Asunduse k.), Ida t.
|
Harjumaa, Juuru, Vaopere k.
|
|
62 a. |
|
|
| Kogujad |
|
| Teksti sisu |
| Objekti liik |
allikas, auk/lohk, koobas, pelgupaik |
| Muud märksõnad |
sõda |
| Žanr |
muist |
| Jututüüp |
Iida urked - pelgupaik |
| Pärimuskohad |
| Koht 1 |
| Vana maakond |
Harjumaa |
| Kihelkond |
Juuru |
| Vana vald |
Kuimetsa |
| Vana küla |
Kuimetsa |
| Uus maakond |
Rapla maakond |
| Uus vald |
Kaiu vald |
| Koht 2 |
| Objekti nimetus |
käigud |
| Vana maakond |
Harjumaa |
| Kihelkond |
Juuru |
| Vana vald |
Kuimetsa |
| Vana küla |
Kuimetsa |
| Uus maakond |
Rapla maakond |
| Uus vald |
Kaiu vald |
| Koht 3 |
| Objekti nimetus |
keldrid |
| Vana maakond |
Harjumaa |
| Kihelkond |
Juuru |
| Vana vald |
Kuimetsa |
| Vana küla |
Kuimetsa |
| Uus maakond |
Rapla maakond |
| Uus vald |
Kaiu vald |
| Koht 4 |
| Objekti nimetus |
koopad |
| Vana maakond |
Harjumaa |
| Kihelkond |
Juuru |
| Vana vald |
Kuimetsa |
| Vana küla |
Kuimetsa |
| Uus maakond |
Rapla maakond |
| Uus vald |
Kaiu vald |
| Koht 5 |
| Objekti nimetus |
urkad |
| Vana maakond |
Harjumaa |
| Kihelkond |
Juuru |
| Vana vald |
Kuimetsa |
| Vana küla |
Kuimetsa |
| Uus maakond |
Rapla maakond |
| Uus vald |
Kaiu vald |
| Koht 6 |
| Objekti nimetus |
koobastik |
| Vana maakond |
Harjumaa |
| Kihelkond |
Juuru |
| Vana vald |
Kuimetsa |
| Vana küla |
Kuimetsa |
| Uus maakond |
Rapla maakond |
| Uus vald |
Kaiu vald |
| Koht 7 |
| Objekti nimetus |
Neitsimägi |
| Vana maakond |
Harjumaa |
| Kihelkond |
Juuru |
| Vana vald |
Kuimetsa |
| Vana küla |
Kuimetsa |
| Uus maakond |
Rapla maakond |
| Uus vald |
Kaiu vald |
| Tekst |
Allmailmas.
Kuimetsa valla idapoolsel serval Kuimetsa vallamaja ja Neitsimäe ümbruses asub igivana koobastik mis on kae- kaetud segametsaga ja kohati veel läbipääsmatu tihnikuga. Nende koobaste tekkimise aega ei määra kindlaks miskisugused andmed. Võib olla olid nad juba enne kui eestlased siia elama asusid. Need keldrid ja käigud on allikad ja sooveed aja jooksul uuristanud pehmetesse paekihtidesse. Paljud kohad on sisse langenud ja seega tekitavad suured lõhestikud madalikud ja maaalused avavused mis mustendavad kui suured ürgloomade avatud suud. Kevadel kohiseb nedes vesi. Vahutades langeb ta alla maapõhja jookstes ühest koopast teise pritsides veepiisku vastu krobelisi kaljumüüre kui valgeid pärleid. Ilus on siis seista kõrgel kaljukünkal vaadata ja imetleda metsikut looduse mängu, mis igal aastal kõneleb kevade tulekust. Ka inimestel on olnud aegade jooksul palju tegemist selle koobastikuga. Ta on pakkunud kaitset maarahvale rasketel aegadel. Sääl on varjanud end paljud saksa rüütlite tagakiusamise eest. Aga paljud on leidnud sääl ka viimase külma puhkepaiga. Mõned on neist uppunud lainete metsikusse keerisesse mõned surmavalt alla sügavikku langenud.
Ajalugu kõneleb vanast ajast a. 1220 kus umbes tuhat eestlast varjasid end nendes koobastes, raudrüütlite ülivõimu eest. Need võisid olla liig noored ja liig vanad kes ei olnud suutelised vastu hakkama võõrale laastavale võimule. Kuid ristiusu rüütlid olid alastamatud ka vananade ja laste vastu. Nad tegid koobaste avavustele tuled ette. Maa neelas mürgitavat suitsu ja vingu. Paljud lämbusid sügavikku kes välja julgesid tulla olid uimased ja neid oli kerge hävitada. sarnaste hüvede ja kurblooliste sündmustega on seotud selle asula minevikk. Vanemad inimesed teavad jutustada mõndagi isesugust ja omapärast nendest koobastest. Nagu hall suitsuvine on jäänud inimeste silmi nendest urgastest veel tänapäevani. Niisama tumedad ja tundmatud mõtted nagu need sala teed ise põliste puude ja õitsvate heinamaade all. Talvel kui tugev külm paneb puud valgesse rüüsse ja kui tuhanded lumehelbed jalaall krigisedes murduvad. Siis näib nagu oleks seal sügaval jalgeall teine elu teised inimesed, teine maailm. Sest koobastest nagu rahvajutu järel muinaslinna korstendest tõuseb hall soe auruvine ja hõljub kaljude kohal. Mõnus on siis istuda koopaäärel toetuda vastu kaljuseina, soojendada külmast kangestunud liikmeid ja vaadata kuidas soojad suitsurõngad mängledes keerutavad ülespoole. Need müstilised vaatepildid elamused ja mälestused avaldavad isesugust mõju inimestele. Mõned arvavad et seal all elavad kurjad vaimud, ega julge sellepärast oma jalga üle koopaläve tõsta. Mõni julgem ja uudishimulik on siiski arvanud heaks minna alla pimedasse vaimude riiki et avastada altmaa saladusi. See pole siiski nii kerge. /.../ |
| Lisaandmed |
| Tekstimärkus |
Jutu esimene pool, edasi fantaseeritud |
| Sisu kommentaar |
jätsin praegu pooleli, edasi tuleb lugu tom sawyerist ja indiaani joest koobastes |
| Tööprotsess |
| IDkood (Koobas) |
3670 |
| Sisestaja |
Valdo Valper |
| Sisestuskuupäev |
26.05.2004 |
| Lisatud |
20.06.2012 15:25 |
| Viimati muudetud |
22.11.2016 14:59 |
| Andmed Kivikeses |
| Säiliku viide |
ERA II 224 |
| Säilik |
ERA-13047-85783-75056 |
| Pala |
ERA-14132-46004-35045 |
