Kirikutest. Hanila kirikut olla tahetud enne Uue-Virtsu mõisa põllule Hallipäidsu rehe juure mäele ehitada. Aga ehitus ei olla kudagi korda läinud, mis päeval ehitud see öösel saanud jälle ära lautatud. Siis peetud nõu, kuda selle vastu abi saada. Ja tuldud selle peale - kus õnne kaudu aset juhitakse - et võetud üks paar noori härgi; kes veel ei olla ikkes vedanud. Need õpimata noored härjad saadetud siis ilma juhatajata minema, (kuulub ka et ei olla härgel teed ees olnud, vaid metsa maa) vanger järel nurgakivid peal, härgel ikke sarvis. Siis, kus härjad magamast või puhkamast leitakse senna saab kirik ehitud. Teisel päeval hakkatud härgi otsima ja leitud neid magamast Hanila mäel ilusa metsa sees. Siis hakkatud usinaste kirikut ehitama ja ehitus läinud korta ega pole enam öösi, päevast tööd ära lautatud. Ja kirikule maa koha järel nimi \"Hanila\". Ka Hanila kiriku lae peale altari kohta vist võlvi kõrva liiva sisse maetud, kiriku ehituse aegne õpetaja, ehituse meister ja kolmas, kas mõni vöörmünder või patronat; seda ei teata rääkida kes ta just ameti poolest olnud. Nende luud olla siis kiriku lae pealt maha toodud kui Hanila kirikule torni ehitud (torn ehitud aastal 1858) ja maetud nende luud kiriku ümber olevasse aeda mulla sisse. Ka Hanila kiriku müüri sisse olla, altari paremal küljel inimene müüritud (Mõni aasta tagasi kui kirikut krohviti, siis krohvija olla müüri küljest nelja kandilise kivi leidnud. Seda välja võttes, et näha miks see kivi nii serviti pandud; leitud selle augu ees olevat kus inimine sees olnud. Kondid olnud leida ja kivi olnud pea kohal augu ees. Arvatakse et ka inimene kas kiriku ehituse edenemise pärast senna müüritud või mõni preestrite viha alla langenud inimine on olnud. Vana usk. Ustakse, et kui inimene kirikus äranõrkeb seal kohtas kiriku põranda alla on sellevereline inimene maetud kus nõrkeja on olnud. |