Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 218, 64/9 (7)
Täisviide
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:218LK1:64LK2:69Pala:7
Kogumisaasta(d) 1938
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Maarja Sulger Virumaa, Viru-Nigula, Kunda-Maidla v., Letipea k., Ihalkivi t.
s. 19.01.1862
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Ella Meriloo 1922 s. 1922
Teksti sisu
Objekti liik talu
Muud märksõnad varandus
Jututüüp Kääri talu - seal jätkus toitu ka nälja ajal; said rikkaks kaldale uhutud kullakasti leides; varandusehimulised kosilased; peretütar läheb hulluks; pisuhänd.
Pärimuskohad
Koht 1
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Viru-Nigula
Tekst
Kääritalu.

Kääri talu asus juba enne Põhjasõda Letipeal. Seal elasid Kääri Madise rikkad esivanemad. Toitu oli sääl talus alati. Sõja ajal oli nälg, ja toitu polnud kusagilt saada, aga Kääri talus oli toitu. Nad müüsid inimestele, võttes neilt viimse raha. Kääri Madise vanaisa Metataat oli rikas, aga käis ise kerjamas. Metataat elas ise saunas, hästi väikses, veel viletsamas kui teised. Tema saun asus kohe suure kivi juures, mis praeguse hobuse tie ääres on. Mina Metataadi poja nime ei tea, aga pojapoeg Madis sai leiu läbi rikaks. Tema ise küll seda raha ei leidnud, aga tütar Kadri leidis.
Sel ajal kandsid laevad raha palju kaasas. Kääri Madise ajal hukkus mitu laeva. Räägiti ühes Inglismaa suurest kauba laevast mis hukkus Letipea neeme kohta. Kas see või mõni teine laev selle kulla kastiga mere põhja vajus. Kääri Madis käis merel, tal oli oli oma purjepaat. Kui ta tütar Kadri randa loomi jootma ajas, siis leidis kasti kullaga. Raha oli märg, siis pandi purjele kuivama. Raha oli palju ja Käärid olid ahned ei rääkinud leiust kellelegi. Ometi rahvas teada sai. Kääri Kadri läks metsa raha peitma. Vara hommikul läks, et ega siis nägijaid ole. Inimesed hiilisid Kadrile järgi ja nägid et Kadri peitis kulla sipelgapessa. Inimesed varastasid sealt selle raha ära. Kui Kadri oma varandust läks vaatama, siis leidis selle puudu. Ta ehmatas ja läks lollakaks. See oli vähene mis ära kadus, suurem osa jäi Madise kätte hoiule. Kadri rääkis vähem ega käinud kusagil. Rahvas arvas, et Kadri viimati päris lolliks läheb ja see aeg Kadrile tuligi.
Raha leidmine läks rahva suus kulutulena laiale. Kadrile tuli palju kosilasi. Ühest kosilasest räägiti palju. See oli Möura Sander - nii hüüdis rahvas. Õige nimi oli Aleksaner Härtsen. Elas Iila külas, Möura talus mispärast hüüti teda Möura Sandriks. See tahtis Kadrit rikkuse pärast enesele naiseks Kadri valis üht ja teist, aga Möura Sandriga läks kihlama. Oli talivne aeg. Sõideti Viru-Nigulasse. Kuid Kadri oli siis juba nii loll, et kiriku Sandriga ei läinud, vaid puges ree alla peitu. Nii moodi siis selle korra jäi. Kadri Sandrile ei läinud ja Sander läks ära siit poolt kandist. Ega ta ilma rahata läinud, küll see oma osa kaasa viis - nii arvas rahvas. Kadri ise ütelnud pärast, et Sander ei saanud kulda teragi temalt. Rahvas seda jutu muidugi ei uskunud. Veel räägiti Kadri teisest peigmehest, ühest Joosepist, kes rahvuselt poo(la)kas oli. Vana soldat, lonkis külast külla. Nii jõudis Letipeale ja kuulis kulla lugu. Kadrile meeldinud Joosep. Mõne aja pärast aga Joosep rändas edasi, ilma et oleks võtnud Kadrit ehk tema varandust, aga kulla osa ta Kadrile ei jätnud. Oma väikse osa meelitas Kadrilt ikkagi välja. Kadri elas nüüd üksi. Vanemad olid surnud. Oma üksinduses läks Kadri päris lolliks. Tal oli siiski nii palju kulda, et võis muretult elada. Kord talvel oli palju hülgeid tulnud ranna äärsele jääle. Letipea mehed läksid hülgeid taga ajama. Lollakas Kadri tahtis ka puar hüljest maha lüüa. Ta läks jääle. See oli Kadrile julguse andjaks, et ka teisi naisi oli tulnud hüljeste küttimist vaatama. Kadri tormas kirves käes suure hülge poole. See oli julge loom - ei liikunud paigastki, vaid urises vastu Kadrile. Kui Kadri ligemale astus, siis võttis hüljes Kadri kasuka hõlmast kinni ja hakkas Kadrit ulguvee poole tõmbama. Kadri hüüdis appi ja mehed jooksid ligi, siis hüljes laskis kasuka hõlmast lahti. Hüljes oli kasuka hõlma puruks rebinud. Kadri ei julenud sest ajast peale kordagi randa minna. Ta elas üksi, ei käinud külas, ega ka kaugemal.
Kadri vanemaks saades läks järjest lollimaks. Kui ta kellegagi kokku juhtus saama, siis kaebas, et inimesed tema kulla ära varastanud. Teist jutu temal ei olnud. Viimaks läks Kadri sauna ja poos end haampalki üles - sealt ta leiti. Jälle otsisid inimesed raha, paljud leidsidki. Üks peremees, kes Kääri talu omale ostas, see leidis sauna lahutades katuse räästast õlgede seest kullakoti. Oli õmmeldud väike linasest riidest kotike, kuhu Kadri kulla pani.
Nii said rikkad Käärid otsa Letipealt, ainult vanarahvas teab neist mõndagi jutustada. Räägiti head ja halba, aga halba jutu ikka rohkem. Räägiti, et Kääri Madisel pisuhännad olid, mis varandust kokku ajasid. Üks vanainimene, nimega Tamme-Mai oli ise näinud, kuidas Madis pisuhändadega öösiti külas käinud. Aga rahvas rääkis halba rohkem, ses kogu Letipea rahvas vihkas Kääri perekonda.
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 3491
Sisestaja Ülle Kärner
Sisestuskuupäev 16.12.2001
Lisatud 20.06.2012 15:24
Viimati muudetud 22.11.2016 14:56
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 218
Säilik ERA-16326-45900-65199
Pala FO-14017-14940-41279