Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | ERA II 208, 469/76 (487) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA II 208, 469/76 (487) | ||||||
| Viite osad | Kogu:ERA IIKöide:208LK1:469LK2:476Pala:487 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1939 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Tartumaa, Äksi, Tabivere |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Tegelased | rahvas | ||||||
| Muud märksõnad | asustus | ||||||
| Žanr | üh | ||||||
| Jututüüp | Mulgi nime päritolu; mulkidest | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Mulgimaa | ||||||
| Vana maakond | Viljandimaa | ||||||
| Kihelkond | Tarvastu | ||||||
| Täpsem asukoht | Mulgi t. - Riuma k.? | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Uus maakond | Pärnu maakond | ||||||
| Tekst | |||||||
| Mulgi nime tekkimisest. Minu ema rääkis et mulgi nimetus olevat sellest tekkinud et esimesed taluostjad kes Tartumaale välja on rännanud, on Tarvastu valla Mulgi talult olnud ja kui tartlased neilt on küsinud kust nad pärit on, siis nad ei ole ütelnud et Tarvastust vaid lihtsalt ütelnud et Mulgilt ja tartlased hakanud neid siis mulkideks kutsuma. Pärastpoole kui uusi selle keelemurde rääkijaid Tartumaale juure tulnud siis üteldud need on ka mulgid ja läks mulgi nimetus üle Tartu maakonna ja veel kaugemale pärast laiali. Pärastpoole kui mulgi nimetus juba lugupidamist leidis hakati tervet Viljandi maakonda mulgimaaks kutsuma ja selle maakonna elanikke mulkideks. Aastat 50 tagasi oli rahva seas arusaamine mulkidest kui praegu. Mulk oli sell ajal midagi nagu tartlase vastand, niisama nagu sõnad must ja valge ehk soe ja külm vastandid on. Puhtmulkideks peeti Tarvastu, Holstre, Abja ja Kariste valla elanikke ja millegi pärast on ka nende keelemurre üksteisega sarnane, olgugi et üks etnograafiline ots teisest päris kaugel on. Poolmulkideks peeti mulkide naabervaldu nagu Pahuvere, Loodi, Karksi, Polli ja teisi piiri valdu. Pärastpoole laienes juba mulgi mõiste terve kihelkonnale nii et mulkide kihelkonnad olid Tarvastu, Paistu, Halliste ja osalt Karksi ja Saarde. Helme kihelkonda kus rahva keelemurre rohkem Lõuna-Tartumaa kildkonda kuulub ja "ikka" asemel "iks" räägitakse, ei loetud päris mulkideks. Niisama ka Suure-Jaani, Kolga-Jaani ja Põltsamaa kihelkonnad ei ole ennast Mulgimaa alla tunnistanud. Vanemal ajal Mulgimaalt sisserännanud talupidajaid seal ei nimetata omavahelises kõnes nime järele, vaid üteldakse näituseks: "[Narri] mulk", "Rähmu mulk" j.n.e. Põltsamaa kihelkonna Pajusi valda [Narri] talusse tuli vanemal ajal keegi Laugise nimeline Tarvastu kihelkonna Vooru valla Laugilt ja Rähmu talul on keegi Karistest tulnud Meltsase nimeline. Vana-Põltsamaa valla Umbusi külas elab keegi Ari nimeline ja seda ka ei kutsuta nime järele vaid ikka mulgiks. Kurista vallas olid keegi Jassiku nimeline Karistest ja Ungerson Tarvastust, neid kutsuti ka mulkideks aga keegi Reismanni nimeline talu omanik oli tulnud Suure-Jaani kihelkonnast, aga seda mulgiks ei kutsutud, üteldi et ta on tagast Viljandi kuskilt. Hilisemal ajal Mulgimaalt sisserännanud isikuid nimetatakse juba nimepidi ja ei kutsuta enam mulkideks ja selle põhjuseks võib olla et noorem põlv ei räägi enam puhast mulgi keelt ja ilma selleta ei ole mulk täieline mulk. Põltsamaal on ka seda harutatud kus peaks Mulgimaa põhjapoolne piir olema ja keegi on siis väljaarvanud, et selleks on Navesti jõgi ja seda oletust peetakse seal kindla aksioomina. Põltsamaalaste ja mulkide vahel oli alati vaielus ja üksteise mahategemine. Ajaloo teadlase Dr Vasari isa tuli peale 1900 aasta Põltsamaale raamatu kauplejaks, ja see oli suur mulkide ülistaja ja rääkis Põltsakatele et nad üks kõige mahajäänum rahvas; seda mis mulgimaal on parun ja von, seda on Põltsamaal mulk, sest kõik haritlased on mulgid neil, näituseks: kirikuõpetaja Rennit on Tarvastust, köster Lepik Holstrest, kooliõpetajad Peeterson Holstrest ja Jürgens Tarvastust, urädnik Johanson Tarvastust, kohtu-uurija kirjutaja Viira ja rahukohtuniku kirjutaja Sang mõlemad Tarvastust. j.n.e. Õpetaja Vestren-Doll on mõnikord refereerinud et mulgi nimi on tulnud lätikeelsest sõnast "mulks" mis tähendab eesti keeles "loll". See oletus on üks rohelise laua taga istuja ülesleidus, kes kunagi rahva hulgas ei ole elanud. Mulgid ei ole üldse lätlastega piirimehed, kuidas võisid lätlased selle nimepanejaks olla ja praegu ei tarvita lätlased mulkide kohta seda nimetust. Mulgile nimepanejaks on olnud ikka tartlane kellele mulk suureks nuhtluseks oli ja palju nende talusid ära ostsid. Mulkide kuulsakstegija oli linakasvatus, mille läbi nad rikkaks said ja oma talud päriseks ostsid ja mulgimaa sulased ja talupidajate vennad kellel mõnikümmend rubla raha oli, läks üle Võrtsjärve Tartumaale, maksis oma rahanatukese mõisaomanikule käsirahaks ja sai sellega taluomanikuks. Kui tartlased seda taipasid, siis oli juba hilja ja 1/4 - 1/3 valla taludest oli mulkide käes. Esimesed linakasvatajad võisid abjakad olla, sest Pärnus olid suured linakontorid kes neid selleks meelitasid oma kõrgete linahindadega. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Sisu kommentaar | ka Paistu, ka Pärnumaa Halliste | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 3281 | ||||||
| Sisestaja | Valdo Valper | ||||||
| Sisestuskuupäev | 31.07.2009 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 15:22 | ||||||
| Viimati muudetud | 23.09.2018 22:11 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | ERA II 208 | ||||||
| Säilik | ERA-13303-72968-54311 | ||||||
| Pala | ERA-16326-48042-72447 | ||||||