Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide Sitsungsberichte d. GEG 1876
Täisviide Sitsungsberichte d. GEG 1876, lk. 164—165 < Kodavere khk. — Dr. M. Veske < E. Pärn
Viite osad Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d) 1876
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Elias Pärn pime Tartumaa, Kodavere, Alatskivi v., Lahepera k
u. 40
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Mihkel Veske
Teksti sisu
Tegelased hiid
Žanr muist, j
Jututüüp Vaenlased tapavad jõe ääres joova Kalevipoja; mõõk Kääpa jões; Kp maetakse Kääpa jõe äärde.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kääpa jõgi
Vana maakond Tartumaa
Kihelkond Maarja-Magdaleena
Uus maakond Tartu maakond
Koht 2
Objekti nimetus Kalevipoja haud
Vana maakond Tartumaa
Kihelkond Maarja-Magdaleena
Vana küla Kääpa?
Täpsem asukoht U. kolmandik versta Kääpa jõe sillast Rannamõisa poole seisab paremal pool teed viis ümmargust hauaküngast, ligikaudu 5 sammu läbi mõõta ja 2 kuni 3 jalga kõrged.
Uus maakond Jõgeva maakond
Uus küla Kääpa?
Tekst
[Vaenlased tapavad jõe ääres joova Kalevipoja]
Sowohl in diesen als auch in anderen Gebieten des Kirchspiels wurde mir auch von dem Schwerte des Kalewi poeg, von dessen Tode und Grabe am Käpafluss im Gebiet Sarenhof (Kääpajõgi oder Kullawerejõgi) mehreres erzählt, was bisher noch nicht bekannt war. Am vollständigsten wusste mir Elias Pärn, ein etwa 40jähriger blinder Mann im Allatzkiwwischen Dorfe Lahepera, in welches mich der Verwalter des Gutes, Herr Funke, führte, zu erzählen. Dieser aufgeweckte Mann sagte, als ihn sein ungefähr 90jähriger Vater, dem eigentlich mein Besuch galt, mit den Worten aufforderte: „Erzähle du, du kannst besser erzählen“, in der Hauptsache Folgendes nach den Erzählungen seines Vaters aus: Kalewipoeg kämpfte am Käpafluss gegen zahlreiche Feinde. Die konnten ihm nichts anhaben. Vom Kämpfen durstig geworden, legte er sich an den Fluss, an die Stelle, wo jetzt die Brücke steht, nieder, um zu trinken. Da kamen die Feinde herbeigeschlichen und hieben seine beiden Füsse an der Kniekehle ab. Kalewipoeg warf sein Schwert in den Fluss mit den Worten: „Dies soll Niemand herausbringen. Nur ein dreitägiges Füllen auf der Oberfläche des neuen Eises (kolme päewaline wars noore jää päält) kann es herausziehen.“ Dann starb Kalewipoeg. Sein Körper wurde in Stücke zerhauen und am Käpafluss begraben. Dem Spruche des sterbenden Helden liege der Gedanke zu Grunde: ein dreitägiges Füllen kann nicht beschlagen werden, also nicht einmal auf dem Eise gehen, noch weniger eine so schwere Last, wie das Schwert des estnischen Herakles herausziehen.
Ungefähr dasselbe berichtete ein unweit der Käpabrücke wohnender Sarenhofscher Gesindeswirth auf der Brücke selbst, die ich mit dem Herrn Kirchspielsrichter Bernhoff von dem Gute Tellerhof aus besuchte. Etwa eine drittel Werst von der Käpabrücke nach Tellerhof liegen rechts am Wege 5 runde Grabhügel, ungefähr 5 Schritt im Durchmesser breit und 2 bis 3 FUSS hoch. In einem dieser Grabhügel soll nun Kalewipoeg begraben worden sein. Ich habe noch einige andere Variationen dieses Theiles der Sage aus der Umgegend der Käpabrücke erhalten. Alle diese sind sehr wesentlich verschieden von den betreffenden Stellen in der Dr. Kreutzwald'schen Bearbeitung unserer Sage. (Vergl. „Kalewipoeg“, 11. Gesang, Vers 222 ff.; 20. Gesang, Vers 814 ff.)
[- – -]
[TÕLGE.]
Nii selles kui kihelkonna muudeski paikades jutustati mulle ka Kalevipoja mõõgast, tema surmast ja hauast Kääpa jõe kaldal Saare mõisa alal (Kääpa jõgi või Kullavere jõgi) nii mõndagi, mis senini veel teada ei olnud. Kõige täiuslikumalt teadis mulle jutustada Elias Pärn, üks umbes 40-aastane pime mees Alatskivil Lahepera külas, kuhu mind juhtis mõisa valitseja härra Funke. See arukas mees ütles, kui teda tema umbes 90-aastane isa, kellele õieti minu külastus oli mõeldud, palus: „Jutusta sina, sina mõistad paremini jutustada“, üldjoontes järgmist oma isa jutustuste järgi: Kalevipoeg võitles Kääpa jõe ääres arvukate vaenlastega. Need ei suutnud temale midagi teha. Võitlusest januseks muutunud, heitis ta maha jõe kaldale, kohale, kus praegu on sild, et juua. Seal tulid vaenlased hiilides juurde ja raiusid tema jalad kuni põlvini maha. Kalevipoeg viskas oma mõõga jõkke sõnadega: „Seda ei pea keegi välja tooma. Ainult kolmepäevaline varss noore jää päält võib selle välja vedada.“ Siis suri Kalevipoeg. Tema keha raiuti tükkideks ja maeti Kääpa jõe äärde. Sureva kangelase väljendusel on järgmine mõte: kolmepäevast varssa ei saa keegi rautada, järelikult ka mitte jääle minna, veel vähem nii rasket koormat, nagu seda on eesti Heraklese mõõk, välja tõmmata.
Umbes sedasama teatas Kääpa sillast mitte kaugel elav Saare taluperemees sillal, mida ma koos kihelkonnakohtuniku härra Bernhoffiga Rannamõisast käisin vaatamas. Umbes kolmandik versta Kääpa jõe sillast Rannamõisa poole seisab paremal pool teed viis ümmargust hauaküngast, ligikaudu 5 sammu läbi mõõta ja 2 kuni 3 jalga kõrged. Ühes sellises hauakünkas pidavat Kalevipoeg maetud olema. Ma olen veel mõningaid teisi variante muistendi sellest osast saanud Kääpa silla ümbrusest. Kõik need on oluliselt lahkuminevad vastavast kohast meie muistendi Kreutzwaldi-poolses töötluses. (Vrd. „Kalevipoja“ 11. lugu, värsid 222 jj.; 20. lugu, värsid 814 jj.)
Redigeeritud tekst
[TÕLGE.]
Nii selles kui kihelkonna muudeski paikades jutustati mulle ka Kalevipoja mõõgast, tema surmast ja hauast Kääpa jõe kaldal Saare mõisa alal (Kääpa jõgi või Kullavere jõgi) nii mõndagi, mis senini veel teada ei olnud. Kõige täiuslikumalt teadis mulle jutustada Elias Pärn, üks umbes 40-aastane pime mees Alatskivil Lahepera külas, kuhu mind juhtis mõisa valitseja härra Funke. See arukas mees ütles, kui teda tema umbes 90-aastane isa, kellele õieti minu külastus oli mõeldud, palus: „Jutusta sina, sina mõistad paremini jutustada“, üldjoontes järgmist oma isa jutustuste järgi: Kalevipoeg võitles Kääpa jõe ääres arvukate vaenlastega. Need ei suutnud temale midagi teha. Võitlusest januseks muutunud, heitis ta maha jõe kaldale, kohale, kus praegu on sild, et juua. Seal tulid vaenlased hiilides juurde ja raiusid tema jalad kuni põlvini maha. Kalevipoeg viskas oma mõõga jõkke sõnadega: „Seda ei pea keegi välja tooma. Ainult kolmepäevaline varss noore jää päält võib selle välja vedada.“ Siis suri Kalevipoeg. Tema keha raiuti tükkideks ja maeti Kääpa jõe äärde. Sureva kangelase väljendusel on järgmine mõte: kolmepäevast varssa ei saa keegi rautada, järelikult ka mitte jääle minna, veel vähem nii rasket koormat, nagu seda on eesti Heraklese mõõk, välja tõmmata.
Umbes sedasama teatas Kääpa sillast mitte kaugel elav Saare taluperemees sillal, mida ma koos kihelkonnakohtuniku härra Bernhoffiga Rannamõisast käisin vaatamas. Umbes kolmandik versta Kääpa jõe sillast Rannamõisa poole seisab paremal pool teed viis ümmargust hauaküngast, ligikaudu 5 sammu läbi mõõta ja 2 kuni 3 jalga kõrged. Ühes sellises hauakünkas pidavat Kalevipoeg maetud olema. Ma olen veel mõningaid teisi variante muistendi sellest osast saanud Kääpa silla ümbrusest. Kõik need on oluliselt lahkuminevad vastavast kohast meie muistendi Kreutzwaldi-poolses töötluses. (Vrd. „Kalevipoja“ 11. lugu, värsid 222 jj.; 20. lugu, värsid 814 jj.)
Lisaandmed
Tekstimärkus Vt. Kalevipoja haud, muist. 345.
Kirjandus Trükitud: "Muistendid Kalevipojast"
Sisu kommentaar Kp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 31547
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 03.05.2018
Lisatud 03.05.2018 14:41
Viimati muudetud 03.05.2018 14:41
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala