Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | E 43474/8 (137) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | E 43474/8 (137) < Rõuge khk. – O. Leegen (1902) | ||||||
| Viite osad | Kogu:EKöide:44LK1:43474LK2:43478Pala:137 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1902 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | järv, kaev, org | ||||||
| Tegelased | hiid | ||||||
| Žanr | muist, andm | ||||||
| Jututüüp | Kalevipoeg Kikkaorus; suure januga kaevatud kaev - Kalevipoja kaev ehk Rõuge kirikumõisa järv. | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Rõuge kirikumõisa järv/Kalevipoja kaev | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Rõuge | ||||||
| Vana küla | Rõuge | ||||||
| Täpsem asukoht | Rõuge kirikumõisa all | ||||||
| Uus maakond | Võru maakond | ||||||
| Uus vald | Rõuge vald | ||||||
| Uus küla | Rõuge | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Kikkaorg | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Rõuge | ||||||
| Vana küla | Möldri | ||||||
| Uus maakond | Võru maakond | ||||||
| Uus vald | Rõuge vald | ||||||
| Uus küla | Möldri | ||||||
| Tekst | |||||||
| Rõuge kihelkonnas on üks väga ilus koht, mis Kikka oruks nimetatakse. Sellest orust räägib vanarahvas palju. Tahan siin aga ainult lugejale ühe tähtsama loo jutustada. Kikka org olnud vanal ajal päris üks üsna tühi ja paljas org. Korra juhtunud Kalevipoeg Kikka orgu ja jäänud sinna orgu ööseks magama. Öösel näinud Kalevipoeg unes Kikka orgu ilusasti haljendamas ja kõik lilled õitsenud imehellasti ja õrnasti, mis väga Kalevipoja meele järele olnud. Üles ärgates tunnud Kalevipoeg enesel janu olevat, pole aga kustkilt head maitsevat vett saanud, seepärast sammunud siis Kalevipoeg lõuna poole edasi. Seal kaevanud enesele ühe kaevu 100 sülda laia ja 75 sülda sügava, mille juures ainult kahe söögivahe töö olnud. Lõppeks puurinud Kalevipoeg veel oma kepiga järve põhja ühe sügava mulgu, kust puhas allikavesi sisse voolanud. Kui kaevatud kaev juba täis olnud ja vesi ennast natuke klaarinud, joonud Kalevipoeg korraga poole vett kaevust ära. Siis tõtanud Kalevipoeg jälle oma endise kohta Kikka orgu tagasi. Et orgu ilustada, nõnda kui ta unes oli näinud, katkunud Kalevipoeg lähedal olevast metsast männapuud ühes juurtega üles ja istutanud siis Kikka oru ümber nõnda, et org igalt poolt külma tuulte ja tormide eest varjul seisnud. [- – -] Kalevipoja kaev on ka praegu alles, mis küll nüüd rahvas enam Kalevipoja kaevuks ei nimeta, vaid et ta otse Rõuge kirikumõisa all on, siis nimetatakse seda kaevu Rõuge kirikumõisa järveks, mille põhjast ühtelugu vesi üles keeb, nõnda et suur ojakene lõuna poolt küljest üle jookseb, millest Rõuge kiriku mäkke minev tee üle läheb. Kikka org on ka praegu väga ilus ja tema keskkohal oru põhjas on seesama ilus paesarnane tantsuplats, mida Kalevipoeg olla valmistanud eesti peiu ja neiudele, mida ka Rõuge peiud ja neiud kalliks peavad. Tähtsamatel pühadel ja päevadel lauldakse laulusid ja peetakse röõmupidu. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Rõuge kihelkonnas on üks väga ilus koht, mis Kikka oruks nimetatakse. Sellest orust räägib vanarahvas palju. Tahan siin aga ainult lugejale ühe tähtsama loo jutustada. Kikka org olnud vanal ajal päris üks üsna tühi ja paljas org. Korra juhtunud Kalevipoeg Kikka orgu ja jäänud sinna orgu ööseks magama. Öösel näinud Kalevipoeg unes Kikka orgu ilusasti haljendamas ja kõik lilled õitsenud imehellasti ja õrnasti, mis väga Kalevipoja meele järele olnud. Üles ärgates tunnud Kalevipoeg enesel janu olevat, pole aga kustkilt head maitsevat vett saanud, seepärast sammunud siis Kalevipoeg lõuna poole edasi. Seal kaevanud enesele ühe kaevu 100 sülda laia ja 75 sülda sügava, mille juures ainult kahe söögivahe töö olnud. Lõppeks puurinud Kalevipoeg veel oma kepiga järve põhja ühe sügava mulgu, kust puhas allikavesi sisse voolanud. Kui kaevatud kaev juba täis olnud ja vesi ennast natuke klaarinud, joonud Kalevipoeg korraga poole vett kaevust ära. Siis tõtanud Kalevipoeg jälle oma endise kohta Kikka orgu tagasi. Et orgu ilustada, nõnda kui ta unes oli näinud, katkunud Kalevipoeg lähedal olevast metsast männapuud ühes juurtega üles ja istutanud siis Kikka oru ümber nõnda, et org igalt poolt külma tuulte ja tormide eest varjul seisnud. [- – -] Kalevipoja kaev on ka praegu alles, mis küll nüüd rahvas enam Kalevipoja kaevuks ei nimeta, vaid et ta otse Rõuge kirikumõisa all on, siis nimetatakse seda kaevu Rõuge kirikumõisa järveks, mille põhjast ühtelugu vesi üles keeb, nõnda et suur ojakene lõuna poolt küljest üle jookseb, millest Rõuge kiriku mäkke minev tee üle läheb. Kikka org on ka praegu väga ilus ja tema keskkohal oru põhjas on seesama ilus paesarnane tantsuplats, mida Kalevipoeg olla valmistanud eesti peiu ja neiudele, mida ka Rõuge peiud ja neiud kalliks peavad. Tähtsamatel pühadel ja päevadel lauldakse laulusid ja peetakse röõmupidu. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Kirjandus | \"Muistendid Kalevipojast\" | ||||||
| Sisu kommentaar | Kp | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 31452 | ||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||
| Sisestuskuupäev | 23.04.2018 | ||||||
| Lisatud | 23.04.2018 09:54 | ||||||
| Viimati muudetud | 23.04.2018 09:55 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | E 44 | ||||||
| Säilik | ERA-13303-69524-57075 | ||||||
| Pala | ERA-18112-35705-43784 | ||||||