Ohvrikivi Koila Atrika küla juures, sookalda peal, mida Naiskiviks kutsutakse. See pidada püha koht olema, kus kivi otse naesterahva kuju sarnane olla. Rahvajutu järele muudetud sinna üks naene kiviks, kes pühapäeval soost marju korjamas käinud.
Teine jutt räägib Naiskivist jälle järgmist: Kord olnud üks kuri ämm, kes oma minijat sugugi pole sallinud, vaid teda ööd ja päevad taga ajanud, teda sõimanud, löönud ja igapidi vaevanud. Minija kannatanud esiti kõik nurisemata, aga et abi kuskilt loota pole olnud, lõpnud ka temagi kannatus otsa. Ühel päeval, kui ta jälle ämma käest hea nahatäie peksa oli saanud, võtnud minija lapse sülle ja läinud pühale mäele jumalaid paluma. Ta istunud püha mäe peale maha ja hakanud silmavees jumalatelt abi paluma, et need ta kiviks muudaksivad ja nõnda teda kurja ämma käest ära päästaksivad. Puuks ei olla ta sellepärast tahtnud, et puu ära põletatakse. Kui ta oma palve oli jumalatele avaldanud, muutunudki ta ühes lapsega, kes tall süles olnud, kiviks. Et see kõik pühal mäel ja pühas metsas sündinud, siis hakatud ka seda kivi pühaks pidama ja seal juures jumalaid paluma. Kui viimaks ristiusu ajal seal metsas käimine ära keeldud, siis toodud Naiskivi eelnimetatud sookaldale välja, kus ta veel praegu on. Kust kohast see kivi sinna toodud, seda ei teata. Kivi pidada väga istuja naesterahva moodi olema, kelle ka laps süles olnud. Hiljuti olla üks tüdruk lapse koeruse pärast ta sülest ära viinud.
|
