| Seal kirikumõisa maa sees on üks vana kirikuase, keda Maarja kabeliks on kutsutud. Millal ja kuidas see ehitati, ei ole mitte teada, aga õpetaja Scholbach kirjutab ommeti ühe vana jutu järele: „Kui ükskord Muskoviti vägi Virumaal olnud, nõnda et ka linna (vist Rakvere?) elanikud on välja pidanud põgenema, siis on mõned jumalakartlikud mehed Jumala peale lootes nõuuks võtnud vaenlast maalt välja ajada, mille tarvis nad väikse väe kokku kogunud ja seal kohas Jumalale tõotanud, et kui Jumal nende võitu õnnistab, et nemad venelasi siit välja võiksivad ajada, siis tahaksivad nad sellesama koha peale Vene viisi järele kabeli ehitada, igaveseks mälestuseks, et Jumal nende palveid kuulnud ja avitanud venelasi välja ajada.“ Vist on siis Jumal nende palveid kuulnud, et nemad selle kabeli on ehitanud ja Sõja-Maarja kabeliks nimetanud. Hiljemal ajal on selle kabeli juures ebajumalateenistusi peetud, kuhu inimesed Venemaalt ja ümbertringi kaugelt kohtadest Heina-Maarjapäevaks kokku rännanud ja sealt õnne ja abi otsinud. Õpetaja nõudmise peale on Tallinna kuberner, krahv Eerik Akselson Oxenstiérna, seda ebajumalateenistust sealt kaotada ja soldatite läbi nende ebajumalaid hävitada lasknud. Aga mis avalikult päevaajal ei võinud sündida, seda tehti öösel, et palja põlvede peal kabeli ümber roomati, ehk kolmkorda ümber käidi, kus jumalakartmata kerjajatele, kes seal istusivad, leiba ja raha jagati, väikseid lapsi ehk laste särkisid ohverdati, abi otsiti, vahaküünlaid põletati ja kes enesele tütart ehk poega soovis, selle tarvis olivad vahast nukud tehtud, mis siis kuradile ohverdati. Nii palju keelati, kui võidi, mis üle seda, see jäeti Jumala hooleks, kunni see asi iseenesest kaob.\" |
