| Mina läksin Kohilasse üks suine õhta. Metsa nurk paremat kätt, seal tuli naesterahvas vasta, lumivalged jalad olid all, jalad käisid nagu koer jooseb. Ma ütlesin: Miks te nii kärmeste käite, te väsite ää! Ta ütles: Kui kärmeste? - Nii kärmeste kui te käite. Kus te lähte? - Surnuaeda. - Mis te nii ilja lähte? - Ma jään sinna. - Ega inges inimesi sinna ei võeta! - Ma ei olegi inges inime, ma olen vaim! Siis läks edasi. Ma vaatasin talle veel järele, siis kadus ää. Ma ütlesin talle veel vasta: Kui sa vaim oled, kudas sa siin käid? Kust sa tuled? - Ma tulen oma kottu. - Kus see kodu on? Ta ei vastand selle peale. - Kus te nii ilja jääte? - Ma olen vaim, ma jään vaimude riiki. Vaim ta oligi. Inimese nägu oli, aga suured silmaaugud. Nagu üks kübar oli peas, käsi ei old. Enne olid tundad õlade peale, ilma varrusteta - tal oli ka nisuke riie peal, ilma varrusteta. Sest tuleb üks kümmekonna aastad tagasi. Elevalged jalad olid, ei tea kas ta oli palja jalu. Ma põld seekord aige ega kedagi. Läksin Kohilasse oma vennapoja juure. Nad ütlesid, et ega see ime ole, siin on ennegi nähtud. See koht on tükk maad veel Kohilast. Eks ta seie Hageri surnuaeda tuld. Pärast seda suri meil üks mees ää, ta oli ka seal metsa nurkas midagi näind. Ei tea, mis ta oli, ea või paha vaim. Vaimud on ikka olemas, aga nüüd ei ole enam nii kurjad inimesed, nad ei näita enam. Kurjad ei näe küll üksi, aga kurjale peab ikka rohkem ligi kippuma. |
