Mähä järv
Pühajärves vastu Palupera piiri on üks järv, mille sündimist rahvas järgmiselt räägib. Korra lüpsnud perenaine tahraias lehmi, teised inimesed olnud keik heinamaale läinud, ainult perenaine poolteise aastase lapsega olnud kodus. Kui lehma oli lüpsnud, ütelnud laps, kes veel rääkida ei ole mõistnud - selge sõnaga - : "Memm, kae järv tuleb". Ema arvand, et mõni suurem laps kodu on jooksnud ja muidu lobiseb ja ei ole oma toimetuse juures toda tähelegi pannud. Tõine kord ütelnud laps jälle. Järeldus endine. Kolmandama korra ütlemise järele vaadanud perenaine üles ja näinud, et suurest mustast pilvest jõe viisi vett maha hakanud jooksma. Püüdnud küll veel põgeneda - aga olnud juba hilja, jäänud kõige lehma ja lapsega järve alla, kes ei tea mitte kust, endise Mähä talu peale oli tulnud, millest ka järv oma nime oli saanud. Hiljemal ajal oli järve ääre jälle talu asunud. Korra kui karjalapsed järve ääres karja hoidmas olid. Siis tulnud järvest üks ilus rammus lehm välja ja hakanud teiste loomade keskel sööma. Läind ühes tõiste loomadega ka kodu. Peremees omandand lehma omale, ja sellest lehmast saanud üle teise talu keige parem lehm. Mittu aastat oli lehm juba Mähä talus olnud, terve talu lehmad, kokku seitse tükki, olid keik selle lehma pojad ja väga hääd piimalehmad. Korra oli perenaine peremehega isikeskis kõvaste tülisse läinud. Perenaine oli lauta läinud, kogemata oma meelepahaga vana lehma löönud. Lehm oli ennast lõjast lahti raputanud, kõik tõised seitse lehma oma vasikad järele võtnud. Jooksnud järve ääre, karganud keik järve ja kadunud ära. Mähä talu aga jäänud korraga karjast lagedaks. Hiljemalt olid seal mõned jaaniöödel järve kaldal nägust lehma karja söömas näinud - ja nagu kaebliku lapse häält järve pohjast hüüdma kuulnud: "memm, kae järv tuleb!" |
