| Täisviide |
ERA II 236, 605/7 (8) < Helme khk., Jõgeveste v., Jaasikse t. < Helme khk., Leebiku v., Küti t. – Jaan Madisson, Patküla algkooli õpilane < Hans Madisson, 91 a. (1939) |
Halli-haigus
Aastatel 1845-1865 põdesid inimesed meie maal halli-haigust. Enamasti noored -lapsed ja noored naised. Vanadele see haigus külge ei hakanud. Haigus tuli suure külmavärinaga. Teda ei taltsutanud ahjupaiste ega ka kate voodis, olgugi et mitme kasukaga kinni kaeti. Surmav see haigus ei olnud, vaid piinav. See külmavärin kestis paar tundi, peale selle tuli suur peavalu, mis samuti kestis paar tundi. Inimesed, kes kaua seda haigust põdesid, nõrkesid, ja näo nahk muutus kollaseks. Arstiabi sel ajal ei saanud, sest arstid elasid kaugel linnas ja arstiasjandus oli sel ajal vähe arenenud. Ja need linna arstid olid ütelnud, et selle haiguse vastu rohtu ei ole. See haigus tuli sellest, et inimeste elukorterid olid viletsas seisukorras. Muud elukorterid ei olnud kui rehetare, sel ei olnud korstnat ega põrandat, ja savipõrand oli räpane ja must, kõigiti soodne haiguse tekitajaks.
Kella talul ei olnud. Kui kukk laulis, tehti tuli katla alla, et teomehele ja omale toitu teha ja tuletegemine kestis hommikust õhtuni ja suitsu oli rehetare täis. Talvel elasid rehetares kõik taluinimesed. Sänge olid rehetare seinad ümberringi täis. Peremees magas ahju ääres ja teised mujal. Kesktares oli söögilaud, kus söödi. Rehetares oli väike aken, kust valgust vähe pääses, ja kaks ust - teine terve ja teine poolik uks. Uksed käisid puusagara. Hommikul lükati uks lahti ja pandi poolik uks kinni, et lapsed välja ei pääseks ja sead sisse ei saaks. Niisugune vilets oli eluruum ja sealt see haigus tuligi. Valguseks oli õhtul ja hommikul pirrutuli, mis ahju sisse lõigatud säpsis seisis, mõnelpool oli pirrujalg. Aastatel 1845-1865 olid talud mõisa omad ja eluruumide eest ei hoolitsenud keegi. Kui peremees ei kuulanud mõisa sõna ehk käsku, anti talle kolmkümmend ja aeti teisel kevadel talust välja ja pandi uus asemele. Paar aastat hiljem hakati talusid päriseks ostma. Siis seadsid peremehed eluruumid korda. Rehede otsa tehti suured kambrid ja korstnad pistsid igast katuseharjast nina välja. Siis kadus ka halli-haigus ja muud haigused. Elumajasid talupojad ei ehitanud, peremees elas kambris ja pererahvas rehetares. Aastatel 1875-1885 ehitati elumajasid, kus praegugi elatakse, siis tekkisid uued haigused mida ma omas noorpõlves ei kuulnud, nagu on pimesooliku põletik, tiisik, vähjatõbi, difteriit, angiina. Nüüd on pirrutuli kadunud, mille valgel linad kolkisime ja rehed peksime, nüüd on pirrutule asemel lambid ja elekter.
|
