Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | ERA II 265, 189/95 (30) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA II 265, 189/95 (30) < Reigi khk., Kõpu k., Sakka t. - E. Lauri < Marie Volens-Klemm (1939) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:ERA IIKöide:265LK1:189LK2:195Pala:30 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1939 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | mõis, kõrts, talu | ||||||||||||||
| Muud märksõnad | perekonnanimi | ||||||||||||||
| Žanr | j | ||||||||||||||
| Jututüüp | Nimedepanek Kõrgessaare mõisas: Lauri, Jaagu, Koit, Jõgi, Põllu, Liiv, Alango, Römmel, Jalaja, Kallas, Kivi, Aron, Teng, Tukk, Ankur, Hüljes/Aljas, Vajak, Elend | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Luidja kõrts | ||||||||||||||
| Rahvapärane nimi | Luide kõrts | ||||||||||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Reigi | ||||||||||||||
| Vana vald | Kõrgessaare | ||||||||||||||
| Vana küla | Luidja | ||||||||||||||
| Uus maakond | Hiiu maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Luidja | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Suurepsi kivistik | ||||||||||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Reigi | ||||||||||||||
| Vana vald | Kõrgessaare | ||||||||||||||
| Vana küla | Suurepsi | ||||||||||||||
| Uus maakond | Hiiu maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Suurepsi | ||||||||||||||
| Märkus | ka \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\'Suurepsi kivik\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\', vt EKIKN rei es1 s-t [85] (867373) http://heli.eki.ee/otsing/index.php?khk=rei&d_info=s-t&om=es1&st=867373&a=85 |
||||||||||||||
| Koht 3 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kalana talu | ||||||||||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Reigi | ||||||||||||||
| Vana vald | Kõrgessaare | ||||||||||||||
| Vana küla | Kalana | ||||||||||||||
| Vana talu | Kalana | ||||||||||||||
| Täpsem asukoht | Kaardil kalana A543, katastritabelis Paavli A543, om. Kallas, Hermann, Arvi, Leont. | ||||||||||||||
| Uus maakond | Hiiu maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Kalana | ||||||||||||||
| Koht 4 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Jaagu talu | ||||||||||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Reigi | ||||||||||||||
| Vana vald | Kõrgessaare | ||||||||||||||
| Vana küla | Hirmuste | ||||||||||||||
| Vana talu | Jaagu | ||||||||||||||
| Uus maakond | Hiiu maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Hirmuste | ||||||||||||||
| Koht 5 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Männiku talu | ||||||||||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Reigi | ||||||||||||||
| Vana vald | Kõrgessaare | ||||||||||||||
| Vana küla | Kiduspe | ||||||||||||||
| Uus maakond | Hiiu maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Kiduspe | ||||||||||||||
| Koht 6 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kõrgessaare mõis | ||||||||||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Reigi | ||||||||||||||
| Vana vald | Kõrgessaare | ||||||||||||||
| Vana küla | Kõrgessaare | ||||||||||||||
| Uus maakond | Hiiu maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Kõrgessaare | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Kõpu perekonnanimede panemisest. Perekonnanimed (liignimed) pandud kõplasile pääle pärisorjuse kaotamist, möödund sajandi alul, umbes 110-115 a. tagasi. Perekonnanimed registreeritud Kõrgesaare mõisas, kus olnud koos selleks moodustatud komisjon. Rahvas, s.t. peremehed käsutatud mõisa kokku, kus siis igaüks endale soovitud nime võinud valida või panna lasta. Suuremalt osalt võtnud peremehed endile perekonnanimedeks endised kohanimed. Nii näiteks enne oli hüütud isa sünnitalu peremeest lauri Ants, (koha asutaja on olnud keegi Laur), Nüüd Ants Lauri. Enne oli olnud Jaagu Jaak, nüüd Jaak Jaagu. Koidu Mart, Mart Koit. Jõe Juhan, Juhan Jõgi. Põllu Peeter, Peeter Põllu. Liiva Toomas, Toomas Liiv, Alango Tõnis, Tõnis Alango. Pandud ka nimesid õuepuude järele. Kiduspe küla Männiku talu õues kasvanud sel ajal suur vesipaju ehk remmelgas, kohalikus murdes römmel. Koha peremees, Männiku Ants võtnudki omale perekonnanimeks Römmel. Samuti võtnud Hirmuste Jaagu talu peremees, kus õues kasvanud suur jalakas, mis praegugi olevat veel alles, perekonnanimeks Jalaja. Kalana peremees (talu asub Ristnas, kõrgel kaldal) võtnud nimeks Kallas. Mees Suurepsi külast - Kivi. (Suurepsis on väga kivine maa. Suurepsi kivistik - praegune vaarikamets). Nimesid pandud ka ametite järgi. Jõe-Andruse talu peremehele, kes olnud Kõpu kabeli köstriks, pandud nimeks Aron. Torni talu peremehele, kes olnud mõisa laevas madruseks ja kasvult pikk mees, pandud nimeks laeva masti osa järgi Teng. Teisele mõisa laeva madrusele pandud nimeks Tukk. Nii põlvenevat nimi Tukk, mis praegugi Kõpus esinevat mitte tuletukist, vaid laeva ankru tukist. Huvitav on, et selle nime kandjad seda päritolu oma nimele peavad õilsamaks, kui tuletust tuletukist, mispärast teated nime põlvnemisest hoitakse alal põlvest-põlve. Kolmandale mõisa laeva madrusele pandud nimeks Ankur. Jürnase Mihklile Suureranna külast, kes olnud priske, paks mees, pandud nimeks Hüljes. Pärast vaielnud mees ometi selle nime vastu. Ütelnud, et see ei olevat inimese, vaid looma nimi. Siis muudetudki nimi. "Hüljes" asemele astunud "Aljas". Ülendi meestele juhtunud nimedepanemisel väike viperus. Nad võtnud mööda minnes Luide kõrtsist julgust juure ja hilinenud seetõttu nimedepanemisele. Härrad saksad olnud kirjutamisega juba niikaugel, et Ülendi mehed juba järjekorras. Siis hõigatud: "Kas Ülendi Juhan on siin?" Rahva hulgast ütelnud keegi: "Äi ole, Juhan on vajak." (Vajak on Kõpu murde sõna ja tähendab seda, mis puudub, teadmata, kus on). Saksad ütelnud: "Kui Juhan on vajak, siis olgu Vajak," torganud nime kirja ja nii selle mehe järglased kannavad seda nime tänapäevani. Vahepääl jõudnud Ülendi mehed mõisa ja teised ütelnud neile, et juba teid hüüti. Siis läinud Ülendi teisepere mees Paavel, olles natuke "nokastanud" olekus, sisse. See olnud loomult juba natuke saamatu inimene, eriti veel joobnud olekus ja suurte sakste ees, et ei teadnud, kuidas olla või mis teha. Üks härradest teinud saksa keeles märkuse: "Das ist doch ein Elend!" "Jawohl, Er ist ein Elend," nõustunud teised ja pistnud nime paberile. |
|||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 29652 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Valdo Valper | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 11.09.2017 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 15:43 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 03.12.2017 16:31 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | ERA II 265 | ||||||||||||||
| Säilik | ERA-13079-52165-48914 | ||||||||||||||
| Pala | ERA-17253-68271-15168 | ||||||||||||||