Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 186, 369/73 (25)
Täisviide ERA II 186, 369/73 (25) < Rannu khk., Sangla k., palaniku t. < Neemisküla, Kärba t. - E. Kärp, s. 1873 (1938)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:186LK1:369LK2:373Pala:25
Kogumisaasta(d) 1938
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Eduard Karp Tartumaa, Rannu, Sangla k., Palaniku t.
Tartumaa, Rannu, Neemisküla, Kärba t.
65 a.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Eduard Kärp 1873 s 1873
Teksti sisu
Objekti liik küla, pelgupaik, talu
Tegelased isik
Muud märksõnad perekonnanimi, sõda
Žanr keel, andm, topon, muist, fras
Jututüüp pelgupaik Ubesoo; peale Põhjasõda Rakke k. ainult kaks kõva häälega meest, kumbki oma talus, vestlevad; Põhjasõja-järgsed sissetulijad, nende nimed: Kolin, Morin, Koger, Lipping, Pohland, Melding
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Ubesoo oja + Rake k. + Paju t. + Keerdi t. + Jaska t. + Kogri t. + Jaani-Hansu t. + Poola t.
Vana maakond Tartumaa
Kihelkond Rannu
Vana vald Tamme
Vana küla Rakke + Neemisküla + Verevi
Täpsem asukoht Ubesoo oja - Konguta pkr? talud leitavad
Uus maakond Tartu maakond
Uus vald Rannu vald
Tekst
Jutustajad ei ole vahet teinud Põhja- ega Johann Julma sõdade vahel. Ainult mõne sündmuse juures ilmneb, et see on Põhjasõja aegne. Näituseks:
Räägiti, et Rannu vallas Rake külas peale sõdasid ja katkuhaiguseid on järele jäänud ainult kaks meest: Paju (talu) - Morin ja Keerdi (talu) - Kolin. Sõja eest olnud nad peidus \"Ubesoo\" oja ümbruses roostikus Võrtsjärve ligidal. [Pean tähendama, et Rannu Lutheri kirikust põhjapool seisvat Rannu valla osa, mahaarvatud Sangla küla peaksin küll nimetama Tamme vallaks; 1903. a. ümber liideti ta Rannu valla külge. Mida ma natuke neist asjust, mida kirjutan, veel mäletan, seda olen kuulnud endise Tamme valla piirides.
Uurijal vahest oleks kergem näit. kohti leida endiste kaartide järele, sest sääl seisab ikka Tamme. Sangla küla on Rannu järele, aga ta seisab siiski minu piirkonnas oma ligiduse tõttu. Et aga algusest pääle olen juba Rannu valla nime tarvitanud, siis pean ka edaspidi seda tegema].
Et nimetatud mehed hilisemast s.o. Põhjasõja ajast pärit, näitab see, et minu äii Jakob Vooro rääkis, et tema olevat oma isalt kuulnud, et tolle vanemad ei ole kuigi kaua aega pärast Keerdi - Kolinat ilmale tulnud. Kõva häälega aga olevat mõlemad mehed, kumbki omas talus, kaugelt teineteisega kõnelnud. Kolin olevat päälegi kõva õngemees olnud. Iseäraline kõne olnud tal. Kui kala ei saanud, siis rääkinud:
\"Es taha tina täämbä kala, es taha; täämbä es taha tina...\" - Olen ka tänapäev sarnaseid kõnelejaid kuulnud.
Rake külas on ammust ajast 14 talu. Nende meeste aegist arvu ei tea. Nad elanud kaua aega külas kahekesi. Nende abiellumisest ei ole ka kuulnud. Võib olla on see kiriku raamatutes.
Morina-nimelisi meil on (perekonnanimed).
Külla kogunes jälle rahvast. Praegusse Jaska talusse asunud venelane Jas\'ka (????); perekond praegu elutseb siin. Endised järeltulijad olid hästi venelaadi.
2) Kogri talusse asunud Soomlane (Kogerid)
3) Jaani-Hansu talusse sakslane (Lipping).
Rohkem ei tea.
Neemisküla Poola talus - poolakene (Pohland).
Verevi küla jäänud kauemaks ajaks elanikest hõredaks.
Unustasin: Jaska esimene asunik olnud külas mölder, sellep. perekonna nimi \"Melding\" vene nimest \"???????\". - Praegune perekonna nimi - eestipärane.
Lisaandmed
Sisu kommentaar Kolin < mh Suure-Ulila ms.
Morin < Tamme ms.
Koger < mh Tamme
Liping < mh Rannu, Valguta, Tamme
Pooland < Tamme
Melding < Tamme
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 2937
Sisestaja Valdo Valper
Sisestuskuupäev 26.03.2009
Lisatud 20.06.2012 15:20
Viimati muudetud 13.10.2017 18:24
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 186
Säilik ERA-13303-72935-12394
Pala ERA-14132-45908-78291