Palavere hiiepuu.
Läänemaal, Niguli kihelk. Palaveres otse Habsalu maantee kaldal, kasvab põllu päl üks päratu suur tamme puu, mida rahvas „hiiepuuks“ nimetab. See hiie tamm saab, oma välja nägemise läbi arvata, väga vana olema, ta on keerdlik, tomplik ja keskelt juba kuivama ehk õigem mädanema hakkanud. Vanal ajal ei olevat see püha puu sääl mitte üksinta seinud, vaid neid olnud terve väikene metsa salgakene, kus kõik ümbert kaudne rahvas on palvetamas ja ohvertamas käinud. Suurdel pühadel ja ohvripäevadel olnud sääl nii palju rahvast kokku tulnud, et kõik pole enam hiie salusse ära mahtunud, vaid nendest olnud veel kõik söödi plats ümber hiiesalga, murruna täis. Sarnastel päevadel olnud siis sääl nii kanget torupilli mängimist kuulda, et see väga kaugele ära kostnud. Niisuguste tähtpäevade õhtudel tehtud hiiesalu ligidale söödipääle, päratu suured tuled maha, millede ümber siis tantsitud, jõudu katsutud – maadlemise, vägipulga vedamise jne läbi, ning veel kõike sugust nalja ja tembutusi tehtud. Kes kõige tugevamad noored mehed jõu katsumiste läbi olnud, need saanud siis kõige ilusamate neidude käest lille krantsid auu palgaks pähe ja teised noored mehed pidanud neid auustama ning kõik selle õhtuse aja nende vägimeste käsu alused olema. Rahvas on veel praegugi selle üksikult kasvama jäenud hiie puu vastu aukartlikud, ega julge mitte keegi säält ühte oksagi ära viia, mis vahest puu alla maha kukuvad. Ka ohvrirahasid on vanal ajal sinna viitud, sest et neid nüüd sält leitud on, kuid need rahad ei ole aga vanemad kui 1564 aastast saadik – mitmesuguste riigi valitsuste rahad. Praeguste ei saa vististe sääl kihelk. enam sinna ohvrid viitud – nagu muial Läänemaal seda veel ette tuleb – sest Niguli kihelk. rahvas on kanged palvetajad, millede seas suur jagu usumäratsejaidki on, kas ei ole säält hie puu alt ühtegi ohvri jätist leida ega näha.
|
