Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H I 9, 169/70 (79) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H I 9, 169/70 (79) < Läänemaa – A. Suurkask (1896) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IKöide:9LK1:169LK2:170Pala:79 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1896 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala päritolukoht | Läänemaa, Lääne-Nigula, Kasari k |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | kivi, sild | ||||||
| Tegelased | hiid/kurat | ||||||
| Žanr | muist, topon | ||||||
| Jututüüp | Vanapagan tahtnud üle jõe silda ehitada, kuid kukk kirenud. Üks kivi kukkunud maha | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Kivivare | ||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||
| Kihelkond | Kirbla | ||||||
| Vana küla | Kasari | ||||||
| Uus küla | Kasari | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Kasari mõis | ||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||
| Kihelkond | Kirbla | ||||||
| Vana küla | Kasari | ||||||
| Uus maakond | Lääne maakond | ||||||
| Uus küla | Kasari | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | Vanapagana kivi | ||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||
| Kihelkond | Kirbla | ||||||
| Vana küla | Kasari | ||||||
| Uus maakond | Lääne maakond | ||||||
| Uus küla | Kasari | ||||||
| Tekst | |||||||
| Vanapagana kivi Läänemaal Kasari jões Kasari mõisast mere poole minna on üks päratu suur kivi keset sügavat jõge. Rahvas räägib temast mõnda. Kord võtnud Vanapagan omale nõuks Kasari mõisa alt jõest ühte tublit kivisilda üle teha niisuguse kaubaga, et kes päeva ajal säält sillast üle käib, on Jumala jagu, aga kes pärast päikese veerikut ja öö ajal säält üle käib, on tema jagu. Selleks hakanud ta siis ka kohe kiva oma suure põllega kandma. Mere äärest korjanud ta oma põlle kiva täis ja hakanud jõe äärt mööda Kasari mõisa poole kõmpima. Aga korraga laulnud kukk, Vanapaganal läinud põllepael katki ja kivid kukkunud suure kolinaga jõe kaldale maha, kus praegu see kivivarem alles näha on. - Vanapagan pahandanud ja hakanud uut nõu pidama, kuidas uueste jälle kivide kandmist ette võtta. Viimaks leidnud ta hea plaani, et talvel, kui jõgi jääkaanega kaetud on, siis temal mööda jõge reega üsna hea on mere äärest kiva vedada. Teinud siis teine ka omale ilmatu suure ja tugeva ree valmis ning jäänud talvet ootama. Niipea kui külmataat jõele jääkaane pääle meisterdanud, hakanud ka Vanapagan kohe ametisse. Läinud oma reega mere äärde, pannud sääl ühe ilmatu suure kivipuraka ree pääle ja tulnud sellega mööda jõge vilet lüües ülesse. Kui ta poole teed olnud ära tulnud ja jõe kõige sügavama koha pääle jõudnud, kus õige õhuke jää olnud, praksatanud jää katki-ja määratu kivi lendanud kõige reega jõe põhja. Küll katsunud Vanapagan veel koormat jõe põhjast kätte saada, aga ei ole enam kuidagi saanud, vaid kivi seisab tänapäevani kõige reega jões. Selge ilmaga ja kui vesi vagaselt voolab, olla regigi veel kivi alla selgeste ära näha. On aga tõeste ka suur kivi, sest sügavast jõehauast ulatab selle kivi päälmine jägu veel hea hulk maad välja. Selle kivi juurde ei julge ka mitte keegi suplema minna. Pääle seda jätnud Vanapagan oma silla ehitamise südametäiega poolele. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Vanapagana kivi Läänemaal Kasari jões Kasari mõisast mere poole minna on üks päratu suur kivi keset sügavat jõge. Rahvas räägib temast mõnda. Kord võtnud Vanapagan omale nõuks Kasari mõisa alt jõest ühte tublit kivisilda üle teha niisuguse kaubaga, et kes päeva ajal säält sillast üle käib, on Jumala jagu, aga kes pärast päikese veerikut ja öö ajal säält üle käib, on tema jagu. Selleks hakanud ta siis ka kohe kiva oma suure põllega kandma. Mere äärest korjanud ta oma põlle kiva täis ja hakanud jõe äärt mööda Kasari mõisa poole kõmpima. Aga korraga laulnud kukk, Vanapaganal läinud põllepael katki ja kivid kukkunud suure kolinaga jõe kaldale maha, kus praegu see kivivarem alles näha on. - Vanapagan pahandanud ja hakanud uut nõu pidama, kuidas uueste jälle kivide kandmist ette võtta. Viimaks leidnud ta hea plaani, et talvel, kui jõgi jääkaanega kaetud on, siis temal mööda jõge reega üsna hea on mere äärest kiva vedada. Teinud siis teine ka omale ilmatu suure ja tugeva ree valmis ning jäänud talvet ootama. Niipea kui külmataat jõele jääkaane pääle meisterdanud, hakanud ka Vanapagan kohe ametisse. Läinud oma reega mere äärde, pannud sääl ühe ilmatu suure kivipuraka ree pääle ja tulnud sellega mööda jõge vilet lüües ülesse. Kui ta poole teed olnud ära tulnud ja jõe kõige sügavama koha pääle jõudnud, kus õige õhuke jää olnud, praksatanud jää katki-ja määratu kivi lendanud kõige reega jõe põhja. Küll katsunud Vanapagan veel koormat jõe põhjast kätte saada, aga ei ole enam kuidagi saanud, vaid kivi seisab tänapäevani kõige reega jões. Selge ilmaga ja kui vesi vagaselt voolab, olla regigi veel kivi alla selgeste ära näha. On aga tõeste ka suur kivi, sest sügavast jõehauast ulatab selle kivi päälmine jägu veel hea hulk maad välja. Selle kivi juurde ei julge ka mitte keegi suplema minna. Pääle seda jätnud Vanapagan oma silla ehitamise südametäiega poolele. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Sisu kommentaar | PP 2017 Vp |
||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 29015 | ||||||
| Sisestaja | Reeli Reinaus | ||||||
| Sisestuskuupäev | 03.04.2017 | ||||||
| Lisatud | 03.04.2017 14:36 | ||||||
| Viimati muudetud | 10.07.2019 18:48 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H I 9 | ||||||
| Säilik | ERA-11150-58973-35146 | ||||||
| Pala | ERA-17092-54598-51851 | ||||||