Teade
| Arhiiviandmed | |
| Viide | Ühistöö 1959. 01. 08. |
|---|---|
| Täisviide | Ühistöö 1959. 01. 08. |
| Viite osad | Kogu:Ühistöö 1959. 01. 08. Köide:LK1:LK2:Pala: |
| Kogumisaasta(d) | |
| Teksti sisu | |
| Objekti liik | hiis, järv |
| Žanr | muist, topon |
| Jututüüp | Ohekatku järve ränd Palukülla ja on nüüd Imsi järv, järve asemel Ohekatku tulnud hiis. Ka Kastnasse tulnud hiiemägi samal viisil |
| Pärimuskohad | |
| Koht 1 | |
| Objekti nimetus | Ilmsi järv |
| Vana maakond | Harjumaa |
| Kihelkond | Rapla |
| Vana küla | Paluküla |
| Uus maakond | Rapla maakond |
| Uus vald | Kehtna vald |
| Uus küla | Paluküla |
| Koht 2 | |
| Objekti nimetus | Ohekatku hiis |
| Vana maakond | Harjumaa |
| Kihelkond | Rapla |
| Vana küla | Ohekatku |
| Uus maakond | Rapla maakond |
| Uus vald | Kehtna vald |
| Uus küla | Ohekatku |
| Koht 3 | |
| Objekti nimetus | Kastna hiiemägi |
| Vana maakond | Pärnumaa |
| Kihelkond | Vändra |
| Vana küla | Kastna |
| ERA kood | Vän_Kastna_01 |
| Uus maakond | Rapla maakond |
| Uus vald | Kehtna vald |
| Uus küla | Kastna |
| Tekst | |
| Muinasjutte meie rajoonist Ennemuiste läikinud Rapla kihelkonnas Ohekatkus päikesekullas ilus selge allikalise veega järv, andes ümbruskonnale vett kosutuseks ja janukustutamiseks. Külarahvas võttis kogu elutarviduseks vajaliku vee sellest järvest, aga ei ole osanud sealjuures puhtust pidada. Samas vees, mida nad joonud ja millega nad endile toitu keetnud, pesnud külanaised oma riideid ning lasknud isegi virtsavee järve voolata. Mitu korda hoiatanud järvehaldjas külanaisi ja mitu korda käskinud ta neid puhtust pidada, aga külanaised armastanud mustust enam kui oma ilusat järve. Järve selge vesi kippus juba solgiks muutuma. Sellist mustust ja lohakust ei suutnud järvehaldjas enam kauem kannatada ja kutsus endale pilve appi. Must pilv tuligi, imes kogu järve vee endasse, kerkis üles kõrgele ja tõttas edasi. Küll hüüdis heinamaa järve ja küll kutsus kuusik tasase sahinaga järve endale külaliseks, aga ärapahandatud järv koos haldjaga ei hoolinud endistest naabritest, vaid läks edasi. Ta tahtis laia maailma näha saada. Juba on Ohekatku järv umbes neli versta taeva all pilvega edasi purjetanud, kui korraga hakkab talle silma ilus org. Org hüüab järvele: „Tule, kullakalliks järv, minu kaissu!“ Org hakkas esimesest silmapilgust järvehaldjale meeldima, ta unustas oma soovi laiemat maailma vaadata, vajutas pilve madalamale, et ilusat orgu kordki suudelda. Suudluse momendil aga lõhkes pilve alus ning ta langeski ilusa oru kaissu. Seal ta puhkab tänapäevani oma rändamise väsimust, olles rahul ilusa oruga. Rahvas hakkas seda järve nimetama Ämsi järveks (Ilmsi järv Palukülas Kehtna külanõukogu piirkonnas). Ohekatku järve asemele jäi maha ainult muda ja kõntsa. Külarahvas jooksis vaatama, kas ehk kalad rändamist põlates on jäänud endisele kohale. Inimesed otsivad kalu, kuid asjatult. Korraga kuulevad külaelanikud sõnu: „Eest ära, eest ära! Hiis tuleb!“ Juba paistabki kaks musta möirgavat härga, härgade taga aga lohiseb Hiiemägi. Endise järve keskosas härjad seisatuvad, jääb seisma ka mägi. Äkki härjad kaovad ja mägi jääb püsima. Külarahvas tõttab suure aukartusega Hiiemäele, üks viib hiiepuudele paelu, teine lõnga, kolmas paneb puude alla mune, mõned panevad raha jne. Hiis pühitses oma tulekuga endisi aegu, jäädes püha paigana järve asemele. Järvest ja tema puhtast veest ei osanud Ohekatku külanaised lugu pidada, nüüd aga õpetab hiis ilusat looduslikku kohta austama. Raba Hiiemäe ümbruses tuletab veel tänapäevani meelde praeguse Imsi järve endist kohta. Samal viisil olevat tekkinud ka seal lähenduses Lelle Kastna külas asetsev Hiiemägi. Selle Hiiemäe kohal asunud muistsel ajal nägus nurm. Ükskord kündnud neli meest nurmel nelja paari härgadega. Korraga näevad, et must pilv veereb kiiresti lähemale. Härg nagu veaks pilve enda taga, ise hüüdes: „Eest ära, eest ära! Hiis tuleb!“ Mehed aga ei pane härja hoiatust tähele ning äkki vajub must pilv hüüdjate peale. Pilv muutub mäeks ja matab mehed koos künnihärgadega enda alla. Märkus: Imsi järv ja Kastna Hiiemäe pärnad on looduskaitse all. Imsi järvel pesitsevad merekajakad. Misk kajakad armastavad seda järve, seda uurivad üliõpilased-ornitoloogid. |
|
| Lisaandmed | |
| Sisu kommentaar | PP |
| Tööprotsess | |
| IDkood (Koobas) | 28653 |
| Sisestaja | Reeli Reinaus |
| Sisestuskuupäev | 24.09.2016 |
| Lisatud | 24.09.2016 15:11 |
| Viimati muudetud | 24.09.2016 15:11 |
| Andmed Kivikeses | |
| Säiliku viide | |
| Säilik | |
| Pala | |