Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide E 41481/3
Täisviide E 41481/3 – Kuusalu khk. – A. Ploompuu (1901)
Viite osad Kogu:EKöide:LK1:41481LK2:41483Pala:
Kogumisaasta(d) 1901
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Aleksander Ploompuu
Teksti sisu
Objekti liik järv, mägi, maastik
Tegelased hiid
Žanr muist, topon
Jututüüp Kalevipoja istumise kohad. Tammiku hiis Jõhvi khk. Kalevipoeg joonud järve tühjaks - Kalevi liiva
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kalevi liiva
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Kuusalu
Vana küla Kaberla
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Kuusalu vald
Uus küla Kaberla
Koht 2
Objekti nimetus Tammiku hiis
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Jõhvi
Vana küla Kahula
Uus maakond Ida-Viru maakond
Uus vald Jõhvi vald
Uus küla Kahula
Koht 3
Objekti nimetus Kalevipoja istumise koht
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Vaivara
Uus maakond Ida-Viru maakond
Koht 4
Objekti nimetus Kalevipoja puhkekoht
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Viru-Nigula
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Koht 5
Objekti nimetus Peipsi järv
Tekst
Miks Iisakus mägine maa.
Kord tulnud Kalevipoeg Peipsi poolt, raske laua koorem selgas; maa olnud seekord tüma, ja vajunud säält kohalt kokku, kuhu vägilane oma jalaga astus.
Vaivara kihelkonnas puudub Narva maantee häkilise mere kaldaga kokku. Mere vesi on säält kalda aluse õõnsaks uhtunud, nii et üsna kole on sügavusesse laente laksumist vaadata. Sääl kalda pääl olla Kalevipoeg istunud ja aru pidanud enne seda, kui Soomemaale tahtis minna. Vesi vahutanud aga seekord kangeste ja Kalevipoeg läinud kallast mööda õhtu poole edasi.
Jõhvi kihelkonnas on Tammiku hiis, kus Kalevipoeg kord tuule varjus olla maganud.
Nigula kihelkonnas on jõe kalda pääl veikene liiva mägi, selle otsas on veike madalik, või org, kus Kalevipoeg kord puhkanud.
Kuusalu kihelkonnas, Kaberla küla lähedal, väheldase jõe ja kanarpiku metsa vahel on veikene liiva lagendik, mis „Kalevi liiva“ nime kannab. Lagendiku ääred on kõrgemad ja osalt metsaga kaetud; keskpaik on aga nõgus. Ennemuiste olla sääl järv olnud; aga Kalevipoeg olla seda suures jänus tühjaks joonud. Pääle seda läinud ise säält kolm versta eemale, kivi pääle puhkama; ase alla praegu kivi pääl, kus ta istunud.
Redigeeritud tekst
Miks Iisakus mägine maa.
Kord tulnud Kalevipoeg Peipsi poolt, raske laua koorem selgas; maa olnud seekord tüma, ja vajunud säält kohalt kokku, kuhu vägilane oma jalaga astus.
Vaivara kihelkonnas puudub Narva maantee häkilise mere kaldaga kokku. Mere vesi on säält kalda aluse õõnsaks uhtunud, nii et üsna kole on sügavusesse laente laksumist vaadata. Sääl kalda pääl olla Kalevipoeg istunud ja aru pidanud enne seda, kui Soomemaale tahtis minna. Vesi vahutanud aga seekord kangeste ja Kalevipoeg läinud kallast mööda õhtu poole edasi.
Jõhvi kihelkonnas on Tammiku hiis, kus Kalevipoeg kord tuule varjus olla maganud.
Nigula kihelkonnas on jõe kalda pääl veikene liiva mägi, selle otsas on veike madalik, või org, kus Kalevipoeg kord puhkanud.
Kuusalu kihelkonnas, Kaberla küla lähedal, väheldase jõe ja kanarpiku metsa vahel on veikene liiva lagendik, mis „Kalevi liiva“ nime kannab. Lagendiku ääred on kõrgemad ja osalt metsaga kaetud; keskpaik on aga nõgus. Ennemuiste olla sääl järv olnud; aga Kalevipoeg olla seda suures jänus tühjaks joonud. Pääle seda läinud ise säält kolm versta eemale, kivi pääle puhkama; ase alla praegu kivi pääl, kus ta istunud.
Lisaandmed
Tekstimärkus =E 52570 — M. J. Eisen
Sisu kommentaar Kp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 27856
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 15.04.2016
Lisatud 15.04.2016 13:17
Viimati muudetud 08.10.2018 15:54
Andmed Kivikeses
Säiliku viide E
Säilik ERA-12306-62244-11675
Pala ERA-16105-48193-93476