Teade
| Arhiiviandmed | ||||||||||
| Viide | E 4406/16 | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | E 4406/15 < Kuusalu khk., Koitjärve – H. Rebane, T. Ploompuu (1892) | |||||||||
| Viite osad | Kogu:EKöide:LK1:4406LK2:4416Pala: | |||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1892 | |||||||||
| Kogujad |
|
|||||||||
| Teksti sisu | ||||||||||
| Objekti liik | kelder | |||||||||
| Tegelased | hiid/kurat | |||||||||
| Žanr | muist, pn | |||||||||
| Jututüüp | Turje keldris olnud vanapagana kõrts. Vanapagan müünud viina, mis olnud sõltuvust tekitav. Üks mees varastas viinaklaasi ära, pääses vaid nii, et sõitis ristitud maa peale. Sellest ajast saadik enam vanapagan pole viina müünud | |||||||||
| Pärimuskohad | ||||||||||
| Koht 1 | ||||||||||
| Objekti nimetus | Turje kallas | |||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | |||||||||
| Kihelkond | Kuusalu | |||||||||
| Vana küla | Tsitri, Loo? | |||||||||
| Täpsem asukoht | Tsitri ja Loo mõisa vaheline kallas | |||||||||
| Uus maakond | Harju maakond | |||||||||
| Uus vald | Kuusalu vald | |||||||||
| Uus küla | Muuksi, Soorinna | |||||||||
| Koht 2 | ||||||||||
| Objekti nimetus | Turje kelder | |||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | |||||||||
| Kihelkond | Kuusalu | |||||||||
| Uus maakond | Harju maakond | |||||||||
| Uus vald | Kuusalu vald | |||||||||
| Uus küla | Soorinna | |||||||||
| Tekst | ||||||||||
| Turje kelder Kuusalus Tsitri ja Loo mõisa vahene kallas, umbes 5 versta pikk, nimetakse Turje kallas. Kõrge tahukivisarnane kaljukallas on aja jooksul libajaks kulunud, ja et ülevalt mulda ja kõiksugu prügi sinna hulka on libisenud, sest on see kaldaalune väga lihavas taimerikkuses lokkamas.* Eemal tasasema ja madalama maapinna peal on kuni mereni mitme versta laiused heinamaad. Igalt poolt ei ole aga mäe serv veel mitte libajas, vaid järsku järsk kaljusein ja paljas nagu sel ajal, kui merelained veel tema vastu loksusivad. Ühes kohas, umbes verst maad Tsitri mõisast eemal, ulatab lühike järsu seintega org kalju sisse, mille põhjas veikene ojakene niriseb. Selle orukese sopis on nõndanimetud Turje kelder. See on umbes 3 sülda lai, 13 jalga kõrge ja ulatab umbes 15 jalga kalju sisse. Paistab nagu ühe koletuma võlvitud hoone ots. Koopa lae või räästa keskkohalt jookseb ühtelugu sirinal vett alla, mis sealtsama koopa kohalt mäe seest välja jookseb. Koopa lagi ja seinad on pragusi täis, millest igaühest vett välja nõrgub. Kesk koobast on vähelane nõgu, mis kristallselget vett täis on. Ajahammas mõjub selle koopa peale väga ruttu. Talvel külmetab iga prau vahele vesi ära ja kangutab tükk tüki järele kalju küllest lahti. Ennevanast olnud ta palju kitsam ja sügavam, seda võib ka praegugi veel kukkunud kaljupankadest aru saada. Koht on oma loomu poolest väga ilus ja luulelik, mida iludust veel kohane taime-, puude- ja lillederikkus tõstab. Kohalise Tsitri suvemõisa suvitajad perekonnad käia enamiste iga päev oma jalutamisekäikutel kord Turje keldri juure. Rahvajutu järele olnud seal ennevanast Vanapagana kõrts. Suure laia kivi serval seisnud viinaklaas, milles Vanapagan oma jooki müünud. Kes kõrtsi tulnud, pannud raha kivi peale, mis sealt iseenesest ära kadunud, kuna viinaklaas magusat purjustavat jooki täis ilmunud. See jook olnud aga veel palju kahjulikum kui meieaegne viin. Inimesel, kes seda kord maitsenud, käinud kange himu selle järele, et ta muidu põle rahu saanud, kui et ta ikka jälle Turje keldri juure tulnud ja Vanapagana käest viina ostnud. Selleläbi kadunud kõik õnnelik elu ümberikaudse rahva seast ära ja vaesus tulnud ühes kõigesuguste voorusevastaliste hädadega asemele. Siiski olnud veel inimesi, kes saadana joogist vabad olnud ja voorust armastanud. Neile läinud rahva viletsus ja häda südamesse ja need pidanud nõu, kuda sarnatsest viletsuse allikast lahti saaks. Mõni katsunud küll klaasi viinaga ühes ära viia, aga kohe olnud Vanapagana poisid järele, kes klaasi jälle oma koha peale viinud. Ükskord muretsenud keegi omale ratsahobuse keldri juure varuks ja siis läinud viinaklaasi ära tooma; maksnud raha ära, võtnud klaasi viinaga ja jooksnud hobuse juure. Hobuse selga hüpates vaadanud kord koopa poole tagasi ja näinud, et koopa tagumisest seinast veikesest august kurje kui pihu ja põrmu välja voolanud. Mees pannud hobusega tulist ruttu ajama, aga see kõik ei aidanud ühtegi, sest Vanapagana poisid jõudnud ikka ligemale ja ligemale. Kui mees üsna tagaajajate kätte langemas olnud, kuulnud ta hüütavat: “Vii ristitud maa peale!” Mees ajanud siis hobusega põllu peale, arvates, et see küll hästi ristitud, s. o. risti küntud on (tuttav lugu on, et Vanapagan ilmaski üle risti ei saa). Põllu äärest läinud Vanapagana poisid tagasi, kuna mees viina põllule maha valas ja klaasi puruks tegi. Sestsaadik kadunud viin Turje keldrist, aga põld, kuhu viin viidud, jäänud sestsaadik sigimata sooks. Vanapagan ehk mõni tema poistest aga elutseda veel praegugi Turje mäe sees ja käia vahel videviku ajal sealt sisse ja välja. * Meie oleme seal kolme seltsi põesasarnatsid puid leidnud, kelle nime me ei tunne ja keda me ka mõisa aedades võeramaa puu nime all põle näinud. – Üleskirjutaja märkus. |
||||||||||
| Redigeeritud tekst | ||||||||||
| Turje kelder Kuusalus Tsitri ja Loo mõisa vahene kallas, umbes 5 versta pikk, nimetakse Turje kallas. Kõrge tahukivisarnane kaljukallas on aja jooksul libajaks kulunud, ja et ülevalt mulda ja kõiksugu prügi sinna hulka on libisenud, sest on see kaldaalune väga lihavas taimerikkuses lokkamas.* Eemal tasasema ja madalama maapinna peal on kuni mereni mitme versta laiused heinamaad. Igalt poolt ei ole aga mäe serv veel mitte libajas, vaid järsku järsk kaljusein ja paljas nagu sel ajal, kui merelained veel tema vastu loksusivad. Ühes kohas, umbes verst maad Tsitri mõisast eemal, ulatab lühike järsu seintega org kalju sisse, mille põhjas veikene ojakene niriseb. Selle orukese sopis on nõndanimetud Turje kelder. See on umbes 3 sülda lai, 13 jalga kõrge ja ulatab umbes 15 jalga kalju sisse. Paistab nagu ühe koletuma võlvitud hoone ots. Koopa lae või räästa keskkohalt jookseb ühtelugu sirinal vett alla, mis sealtsama koopa kohalt mäe seest välja jookseb. Koopa lagi ja seinad on pragusi täis, millest igaühest vett välja nõrgub. Kesk koobast on vähelane nõgu, mis kristallselget vett täis on. Ajahammas mõjub selle koopa peale väga ruttu. Talvel külmetab iga prau vahele vesi ära ja kangutab tükk tüki järele kalju küllest lahti. Ennevanast olnud ta palju kitsam ja sügavam, seda võib ka praegugi veel kukkunud kaljupankadest aru saada. Koht on oma loomu poolest väga ilus ja luulelik, mida iludust veel kohane taime-, puude- ja lillederikkus tõstab. Kohalise Tsitri suvemõisa suvitajad perekonnad käia enamiste iga päev oma jalutamisekäikutel kord Turje keldri juure. Rahvajutu järele olnud seal ennevanast Vanapagana kõrts. Suure laia kivi serval seisnud viinaklaas, milles Vanapagan oma jooki müünud. Kes kõrtsi tulnud, pannud raha kivi peale, mis sealt iseenesest ära kadunud, kuna viinaklaas magusat purjustavat jooki täis ilmunud. See jook olnud aga veel palju kahjulikum kui meieaegne viin. Inimesel, kes seda kord maitsenud, käinud kange himu selle järele, et ta muidu põle rahu saanud, kui et ta ikka jälle Turje keldri juure tulnud ja Vanapagana käest viina ostnud. Selleläbi kadunud kõik õnnelik elu ümberikaudse rahva seast ära ja vaesus tulnud ühes kõigesuguste voorusevastaliste hädadega asemele. Siiski olnud veel inimesi, kes saadana joogist vabad olnud ja voorust armastanud. Neile läinud rahva viletsus ja häda südamesse ja need pidanud nõu, kuda sarnatsest viletsuse allikast lahti saaks. Mõni katsunud küll klaasi viinaga ühes ära viia, aga kohe olnud Vanapagana poisid järele, kes klaasi jälle oma koha peale viinud. Ükskord muretsenud keegi omale ratsahobuse keldri juure varuks ja siis läinud viinaklaasi ära tooma; maksnud raha ära, võtnud klaasi viinaga ja jooksnud hobuse juure. Hobuse selga hüpates vaadanud kord koopa poole tagasi ja näinud, et koopa tagumisest seinast veikesest august kurje kui pihu ja põrmu välja voolanud. Mees pannud hobusega tulist ruttu ajama, aga see kõik ei aidanud ühtegi, sest Vanapagana poisid jõudnud ikka ligemale ja ligemale. Kui mees üsna tagaajajate kätte langemas olnud, kuulnud ta hüütavat: “Vii ristitud maa peale!” Mees ajanud siis hobusega põllu peale, arvates, et see küll hästi ristitud, s. o. risti küntud on (tuttav lugu on, et Vanapagan ilmaski üle risti ei saa). Põllu äärest läinud Vanapagana poisid tagasi, kuna mees viina põllule maha valas ja klaasi puruks tegi. Sestsaadik kadunud viin Turje keldrist, aga põld, kuhu viin viidud, jäänud sestsaadik sigimata sooks. Vanapagan ehk mõni tema poistest aga elutseda veel praegugi Turje mäe sees ja käia vahel videviku ajal sealt sisse ja välja. * Meie oleme seal kolme seltsi põesasarnatsid puid leidnud, kelle nime me ei tunne ja keda me ka mõisa aedades võeramaa puu nime all põle näinud. – Üleskirjutaja märkus. |
||||||||||
| Lisaandmed | ||||||||||
| Kirjandus | Vt. HVM I, muist. 337 D. | |||||||||
| Sisu kommentaar | Vp | |||||||||
| Tööprotsess | ||||||||||
| IDkood (Koobas) | 27489 | |||||||||
| Sisestaja | Reeli Reinaus | |||||||||
| Sisestuskuupäev | 03.03.2016 | |||||||||
| Lisatud | 03.03.2016 16:39 | |||||||||
| Viimati muudetud | 22.09.2018 01:47 | |||||||||
| Andmed Kivikeses | ||||||||||
| Säiliku viide | E | |||||||||
| Säilik | ERA-12306-62244-11675 | |||||||||
| Pala | ERA-16062-59964-69735 | |||||||||