Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | ERA II 238, 307/13 (1) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA II 238, 307/13 (1) < Pilistvere khk., Vana-Põltsamaa v., Rõstla k., Keerdu t. - Allan Lääne, Nõmavere algkooli õpilane < Kai Stepper, 76 a. (1939) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:ERA IIKöide:238LK1:307LK2:313Pala:1 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1939 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | järv | ||||||||||||||
| Žanr | muist | ||||||||||||||
| Jututüüp | Vitsjärve ränd | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Ahvenaväli | ||||||||||||||
| Vana maakond | Viljandimaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Pilistvere | ||||||||||||||
| Vana küla | Vitsjärve | ||||||||||||||
| Uus maakond | Jõgeva maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Põltsamaa vald | ||||||||||||||
| Uus küla | Vitsjärve | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Vitsjärv | ||||||||||||||
| Vana maakond | Viljandimaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Pilistvere | ||||||||||||||
| Vana küla | Vitsjärve | ||||||||||||||
| Uus maakond | Jõgeva maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Põltsamaa vald | ||||||||||||||
| Uus küla | Vitsjärve | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Vitsjärve kadumine Pilistverest 4-5 kilomeetrit Põltsamaa poole minnes võib näha veelgi väikest soolappi. See on igalt poolt piiratud põllumaaga. See väike soolapp ei ole aga tekkinud samuti nagu enamjagu soosid. Tema tekkimine esineb vanarahva jutu järele teistsugusena selle poolest, et see on tekkinud üleöö. Nüüd ainult vihma ajal soos veel lompe näha. Enne on aga olnud sääl sügav kalarikas järv. Sellest ajast olevat sääl isegi väike kalurimaja selle mälestuseks. Selles majas elanud lõbus kalamees oma ilusa tütrega rahus ja rõõmus. Õuevärava kõrval seisnud lootsik, millega kalamees käis võrke vaatamas. Ta olnud usklik ja vaga mees. Igast püügist ohverdas ta kindlal käel selle eest, mis ta järvest sai, mis püüdis, ohvrikivil vaiksel palve väel. Rahvas nimetas teda aga selle eest targaks nõiaks. Sest tema aitas palju haigeid, kes käisid seal rohkel arvul abi otsimas. Ta ei kiitlend kunagi oma oskusega. Tütar kasvas isa kõrval nagu väike tamm kuuse kõrval. Tema laulis lustlikult kannelt mängides. Laulis kalu võrku, laulis isale jõudu ja abi. Tema laulu kuulanud kõrge kask, vetevood, lainetes kalad ja tuulehood. Kõrvalt kuulanud noored mehed, kes kosjamõttel teed tallasid. Aga nägus neiuke suudab vastu panna kosilaste jõugule. Viimaks tuli üks noormees teelt. Sellest majast mööda minnes kuuleb tema neiu lauluhäält ja tõttab otse selle poole. Kalamees võttis võõra lahkesti vastu. Piiga aga algul punastab süütuil silmil, ja vaatab usaldades võõrast. Kui aga võõras mõtles minema hakata, hakkas isa tütre palve pääle võõrast paluma, et see jääkski nende juurde. Sest siin olevat parem põli ja sõttaminekut ka polevat. Siin ootavat õiged rõõmud, õige töö. Võõras viibis küll nädalat neli seal. Oli abiks kalapüügil, tööl. Ja siis kadus ära ühel vaiksel ööl. Sest iialgi ei saa hundist karjakoera. Neiu oli aga väga kurb. Talv tuli kiirelt, võttis vangi vee. Aga talvgi kadus viimaks aja sõudel. Õue ilmus jälle kevadine ilm. Nutul aga seisab ikkagi neiu silm. Kannel seisab varnas, oodates mängijat. Iialgi ei kuuldud enam kandle kõlinat. Ühel öösel ei saanud kalamees magada, vähkres, väänles voodis kurvastuses. Kauaks, kauaks jäi tütar juba välja. Viimaks tõuseb voodist ja läheb välja, et saaks tütart kuskil näha. Väljas on aga ilm pilves, silm ei näe kümmet sammugi. Aga-aga, mis seal supleb voolava vee pääl? Tunneb paadi käigust tütre ära ta. Viimaks jääb paat peatuma ja isa küsib: \"Tütar, mis sa teed veel seal?\" Ja siis kuuleb, kuidas laine laksatab. Hirmu sunnil isa kaldal karjatab. Tütar hukkub järve laintes. \"Halastaja, käed tõstan üles sinu kivi ees. Vii see järv siit ära, et saaks kätte tütre ma. Minu palvet kuulnud oled ikka sa, kui neid teiste tuluks sulle kandsin ma.\" Vaevalt aga vaikis kalamehe hääl, välgu juga jooksis taevast maha sääl ja järv tõusis seda mööda üles ja hakkas liikuma lõuna poole. Ja läkski igavesti säält ära teisi kohta. Nüüd aga kutsutakse seda ära läinud järve ikkagi vana nime järgi Võrts-järv, mis on tekkinud sõnast Vits-järv. Vanast asemest aga jäi järgi ainult porine soo, mille tekkimist teavad ainult vanad inimesed. Sest nende jutu järgi polevat järv kohe läinud kaugele, vaid jäänud veel üheks päevaks lagedale väljale peatuma. Järgmisel päeval läinud ta aga oma praegusesse asukohta. Ka sinna, kus ta peatas, on jäänud suur lohk, kuhu ahvenaid olevat maha sadanud; veel tänani ütlevad vanad rahvad seda kohta ahvenaväljaks. Kuid kalamehe tütre viinud järv endaga kaasa. |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Tekstimärkus | OHTO e-arhiiv Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda 2006 [järv] |
||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 27220 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Reeli Reinaus | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 25.02.2016 | ||||||||||||||
| Lisatud | 25.02.2016 12:10 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 13.06.2018 15:29 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | ERA II 238 | ||||||||||||||
| Säilik | ERA-12295-42496-13903 | ||||||||||||||
| Pala | ERA-16055-43851-35458 | ||||||||||||||