Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 198, 123/4 (179)
Täisviide ERA II 198, 123/4 (179) < Haljala khk – H. Länts (1938)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:198LK1:123LK2:124Pala:179
Kogumisaasta(d) 1938
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
H Länts
Teksti sisu
Objekti liik veehaud, pühapaik, hiis
Muud märksõnad pühakspidamine, kohus/nõupidamine, ohverdamine
Žanr uk, topon
Jututüüp Uku haud; Vatkus hiis; Amas hiis; niinekingud-nõupidamiskohad Sagadis, Metsikus, Annikveres; hiites ohvrikivid
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus niinekink - templi ladu
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Haljala
Vana vald Sagadi
Vana küla Sagadi
ERA kood Hlj_Sagadi_06
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus vald Vihula vald
Uus küla Sagadi
Märkus pk kaardil Niinekingu heinamaa 887:KON:017 Vihula külje all
Koht 2
Objekti nimetus niinekink
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Haljala
Vana vald Sagadi
Vana küla Metsiku
ERA kood Hlj_Metsiku_02
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus vald Vihula vald
Uus küla Metsiku
Koht 3
Objekti nimetus hiis, haab
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Haljala
Vana vald Vatku
Vana küla Ama
ERA kood Hlj_Ama_02
Uus küla Ama
Koht 4
Objekti nimetus niinekink - ahjuvare
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Haljala
Vana küla Annikvere
ERA kood Hlj_Annikvere_03
Uus küla Annikvere
Koht 5
Objekti nimetus Uku haud
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Kadrina
Vana küla Vihasoo
Täpsem asukoht Loobu jões
ERA kood Kad_Vihasoo_02
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus vald Vihula vald
Koht 6
Objekti nimetus hiis
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Kadrina
Vana vald Sagadi
Vana küla Vatku
ERA kood Kad_Vatku_02
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus vald Vihula vald
Tekst
Uku karjamõis Vatkus, Uku aud Loobu jões, Uku anned ehk Rakvere saksad – kollane umbrohi põllul on Akthori esimise poole järele nimetatud.
Iis näib Westgothide aegne olema – kohad on vähemalt Vasikatku, Vatku, Uakatku, Kivikatku läheduses. Iiete aset täitsid Niinekingud Sagadis, Metsikus, Annikveres – olid vist nõupidamise kohad malum [gooti käekirjas 2 arusaamatut sõna]. Sagadi Niinekingul on templi ladu, Annikveres ahjuvare, nii et Niinekingul ka jumalateenistuse kohti oli. Vatku iit peeti pühaks, Aaspere iies olid ärja ja obuse pead üleval. Iied olid jumala teenistuse kohad vist üksi. Kõldu ja Kavastu külades on „Mälla“ pered. Iiest ega Niinekingust sääl jutu ei ole. Koduvere Mälla oli enne Mudarahwa. Salatsel kogu kolme ei ole, aga „aja küla kokku“, „küla ei ole rahul“, „tegi külaga“ kaikuvad nagu ei oleks ka siin Niinekink olemata olema. Altmetsa jutud räägivad usside nõukogudest Maarjapääva ajal (/Märzfeld/, pärastine /Maifeld/.) suurte kivide juures. Iiedes on suured kivid – ohvri kivid. Niinekinkudelt neid ei kuulu.
Amas old vanaste iis, kellest üks aab veel järele old kuhu ohverdatud. Mull oli kodu aava salk, kolmed aavad on tas jo kadund, pika iga aaval ei ole, aga neljandad kasvavad jälle, ehk küll arvamine on, et mets ennast muutab s. o. teist sugu puid akab kasvatama.
/Haib idmek/ – Tatari keele kautama ja aava iis kõlavad minu kõrvus nii, nagu oleks neil midagi sidet ühe teisega on, nii kaugel kui nad ka teine teisest on.
Lisaandmed
Tekstimärkus vrd ERA II 198, 13 (1); ERA II 216, 465 (1).Mul on see niines = mul on see arus. Võib arvata et Wabal ajal enne veneriigi asutamist oli arupidamise koht. Niinekinkusid on veel Metsikus ja Sagadis – mõlemad niisamati kesk sood. Sell ajal tarvitusel kui rahvas sugukonna kaupa koos elas. / Arvatakse, et Põhjasõja ajal olevat maetud nn „Niinekingule“ varandusi, millest on tekkinud künkad. Vihula poolt minnes esimese lao ees olevat koht, kus kepiga vastu maad lüües maa kõmisevat. Rahvas arvab et ma
Sisu kommentaar PP2016
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 26725
Sisestaja Epp Tamm
Sisestuskuupäev 15.02.2016
Kontrollija Mari-Ann Remmel
Kontrollimiskuupäev 04.09.2019
Lisatud 20.06.2012 17:39
Viimati muudetud 02.12.2019 14:20
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 198
Säilik ERA-13312-41905-39004
Pala ERA-16045-52933-97706