Teade
Arhiiviandmed | |||||||
Viide | ERA II 198, 123/4 (179) | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Täisviide | ERA II 198, 123/4 (179) < Haljala khk – H. Länts (1938) | ||||||
Viite osad | Kogu:ERA IIKöide:198LK1:123LK2:124Pala:179 | ||||||
Kogumisaasta(d) | 1938 | ||||||
Kogujad |
|
||||||
Teksti sisu | |||||||
Objekti liik | veehaud, pühapaik, hiis | ||||||
Muud märksõnad | pühakspidamine, kohus/nõupidamine, ohverdamine | ||||||
Žanr | uk, topon | ||||||
Jututüüp | Uku haud; Vatkus hiis; Amas hiis; niinekingud-nõupidamiskohad Sagadis, Metsikus, Annikveres; hiites ohvrikivid | ||||||
Pärimuskohad | |||||||
Koht 1 | |||||||
Objekti nimetus | niinekink - templi ladu | ||||||
Vana maakond | Virumaa | ||||||
Kihelkond | Haljala | ||||||
Vana vald | Sagadi | ||||||
Vana küla | Sagadi | ||||||
ERA kood | Hlj_Sagadi_06 | ||||||
Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||
Uus vald | Vihula vald | ||||||
Uus küla | Sagadi | ||||||
Märkus | pk kaardil Niinekingu heinamaa 887:KON:017 Vihula külje all | ||||||
Koht 2 | |||||||
Objekti nimetus | niinekink | ||||||
Vana maakond | Virumaa | ||||||
Kihelkond | Haljala | ||||||
Vana vald | Sagadi | ||||||
Vana küla | Metsiku | ||||||
ERA kood | Hlj_Metsiku_02 | ||||||
Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||
Uus vald | Vihula vald | ||||||
Uus küla | Metsiku | ||||||
Koht 3 | |||||||
Objekti nimetus | hiis, haab | ||||||
Vana maakond | Virumaa | ||||||
Kihelkond | Haljala | ||||||
Vana vald | Vatku | ||||||
Vana küla | Ama | ||||||
ERA kood | Hlj_Ama_02 | ||||||
Uus küla | Ama | ||||||
Koht 4 | |||||||
Objekti nimetus | niinekink - ahjuvare | ||||||
Vana maakond | Virumaa | ||||||
Kihelkond | Haljala | ||||||
Vana küla | Annikvere | ||||||
ERA kood | Hlj_Annikvere_03 | ||||||
Uus küla | Annikvere | ||||||
Koht 5 | |||||||
Objekti nimetus | Uku haud | ||||||
Vana maakond | Virumaa | ||||||
Kihelkond | Kadrina | ||||||
Vana küla | Vihasoo | ||||||
Täpsem asukoht | Loobu jões | ||||||
ERA kood | Kad_Vihasoo_02 | ||||||
Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||
Uus vald | Vihula vald | ||||||
Koht 6 | |||||||
Objekti nimetus | hiis | ||||||
Vana maakond | Virumaa | ||||||
Kihelkond | Kadrina | ||||||
Vana vald | Sagadi | ||||||
Vana küla | Vatku | ||||||
ERA kood | Kad_Vatku_02 | ||||||
Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||
Uus vald | Vihula vald | ||||||
Tekst | |||||||
Uku karjamõis Vatkus, Uku aud Loobu jões, Uku anned ehk Rakvere saksad – kollane umbrohi põllul on Akthori esimise poole järele nimetatud. Iis näib Westgothide aegne olema – kohad on vähemalt Vasikatku, Vatku, Uakatku, Kivikatku läheduses. Iiete aset täitsid Niinekingud Sagadis, Metsikus, Annikveres – olid vist nõupidamise kohad malum [gooti käekirjas 2 arusaamatut sõna]. Sagadi Niinekingul on templi ladu, Annikveres ahjuvare, nii et Niinekingul ka jumalateenistuse kohti oli. Vatku iit peeti pühaks, Aaspere iies olid ärja ja obuse pead üleval. Iied olid jumala teenistuse kohad vist üksi. Kõldu ja Kavastu külades on „Mälla“ pered. Iiest ega Niinekingust sääl jutu ei ole. Koduvere Mälla oli enne Mudarahwa. Salatsel kogu kolme ei ole, aga „aja küla kokku“, „küla ei ole rahul“, „tegi külaga“ kaikuvad nagu ei oleks ka siin Niinekink olemata olema. Altmetsa jutud räägivad usside nõukogudest Maarjapääva ajal (/Märzfeld/, pärastine /Maifeld/.) suurte kivide juures. Iiedes on suured kivid – ohvri kivid. Niinekinkudelt neid ei kuulu. Amas old vanaste iis, kellest üks aab veel järele old kuhu ohverdatud. Mull oli kodu aava salk, kolmed aavad on tas jo kadund, pika iga aaval ei ole, aga neljandad kasvavad jälle, ehk küll arvamine on, et mets ennast muutab s. o. teist sugu puid akab kasvatama. /Haib idmek/ – Tatari keele kautama ja aava iis kõlavad minu kõrvus nii, nagu oleks neil midagi sidet ühe teisega on, nii kaugel kui nad ka teine teisest on. |
|||||||
Lisaandmed | |||||||
Tekstimärkus | vrd ERA II 198, 13 (1); ERA II 216, 465 (1).Mul on see niines = mul on see arus. Võib arvata et Wabal ajal enne veneriigi asutamist oli arupidamise koht. Niinekinkusid on veel Metsikus ja Sagadis – mõlemad niisamati kesk sood. Sell ajal tarvitusel kui rahvas sugukonna kaupa koos elas. / Arvatakse, et Põhjasõja ajal olevat maetud nn „Niinekingule“ varandusi, millest on tekkinud künkad. Vihula poolt minnes esimese lao ees olevat koht, kus kepiga vastu maad lüües maa kõmisevat. Rahvas arvab et ma | ||||||
Sisu kommentaar | PP2016 | ||||||
Tööprotsess | |||||||
IDkood (Koobas) | 26725 | ||||||
Sisestaja | Epp Tamm | ||||||
Sisestuskuupäev | 15.02.2016 | ||||||
Kontrollija | Mari-Ann Remmel | ||||||
Kontrollimiskuupäev | 04.09.2019 | ||||||
Lisatud | 20.06.2012 17:39 | ||||||
Viimati muudetud | 02.12.2019 14:20 | ||||||
Andmed Kivikeses | |||||||
Säiliku viide | ERA II 198 | ||||||
Säilik | ERA-13312-41905-39004 | ||||||
Pala | ERA-16045-52933-97706 |