Rasi Jaak.
Rasi Jaak elas Viinistul praeguse Aadu talu kohal. Jaak oli väga ihnus. Kord läinud ta Rakvere laadale, et oma head ja kallist härga ära müüa. Ta jõudnud Viitna kõrtsi juurde, kus otsustanud süüa. Kõrtsis oli hea söök, Jaagul aga kõht väga tühi ja kui ta esimese suutäie võttis ütles ta iseendale, „see suutäis on vähemalt rubla väärt.“ Kõrtsimk kuulis aga seda ja luges Jaagu suudäied ära. Kui Jaak sai söönud, esitas kõrtsmik Jaagule 179 rublalise arve. Jaak ehmatas esiteks, kui aga kõrtsmik seletas et Jaak ise ütelnud suutäie olevat rubla väärt. Kõrts võttis Jaagult söögi eest härja, vankri, hobuse ja muu kraami mis vankris oli. Jaak tuli kodu poole ja nuttis. Teel tuli talle soldat vastu. Ta päris Jaagult miks ta nuttab. Jaak seletas oma juhtumise. Soldat ütles, kui sa mulle annad ühe kopika siis ütlen sulle kuisdas raha saad tagasi. Jaak lubas kopika ja soldat õpetas. „Mine tagasi kõrtsmiku juurde ja võtta puss nuga kaasa. Kui sa sinna saad mine võta kõrtsmiku turjast kinni ja küsi, mis maksab sinu õlaliha nael. Jaak tegi nõnda ja kõrtsmik ehmatas ja mõtles et Jaak on läinud lolliks. Kõrtsmik andis Jaagule raha tagasi ja tuli vilistades tagasi. Tagasi tulles ei annud ta soldatile kopikat vaid tuli teist teed tagasi. Paar päeva hiljem näeb Jaak Soldatit Tammeharjas tulevat. Tammehari on ühe karjamaa nimetus, kus vanematel aegadel kasvas palju tammi. Jaak jooksis naise juurde ja ütles. „Ma teen ennast surnuks ja sina ütle soldatile, et mina surin ära. Kui soldat tuppa tuli ja naist nägi nutmas küsis soldat „miks naine nutab.“ Naine seletas et mees surnud ära. soldat ütles et Jaak olnud tema sõber. Ta lubas Jaaku veel viimast korda pesta. Ta soendanud vee õige tuliseks ja pesnud kaua aega Jaaku. Pärast panid nad Jaagu puusärki ja viisid kabelisse. Soldat läks aga Jaaku ööks valvama. Kabel asus praeguse Viinistu küla lõunapoolsemas otsas mida nimetatakse Sadamneemeks. Et kabel oli merest ainult paarkümmend meetrit eemal, valisid mereröövlid oma raha jagamis paigaks kabeli. Nad tulid aknast sisse ja asetasid rahakotti kirstule. Kui raha oli jagatud leidsid nad et üks kopik jäi üle. Nad hakkasid selle pärast riidlema. Siis aga kargas soldat ukse tagant välja ja hüüdis kõvasti, see kopik on minu, Jaak aga ei kannatanud seda ja hüüdis veel kõvemini, see on jälle minu, ja kargas kirstust välja. Röövlid aga ehmusid ja põgenesid kabelist. Jaak ja soldat jagasid raha kahevahel. Üks kopik jäi üle ja nad hakkasid sellepärast tülitsema. Nad istusid akna all, ja säält vaatas sisse üks röövel. Siis häigas Jaak röövlilt mütsi pääst ja andis soldatile üteldes. „Säh võtta sina müts, aga kopik on minu.“ Röövel põgenes suures hirmus teiste juurde ja seletas, et kabelis olevat kurje vaime olnud nii plaju et kõik pole saanud üht kopikat, üks oli jäänud ilma, ja sellele võeti tema müts. Jaak sai pääle juhtumust rikkaks meheks. Jaak oli aga nii ihnus et laskis ühe kopika eest ennastu tulise veega pesta. Kui ta rikkaks sai, ei raatsinud ta ühtegi kopikat ära anda. Enne kui ta raha ära andis, hõõrus ta raha näpude vahel niikaua kui see kulus heledaks. Vahel kui tal rohkem aega oli, hõõrus ta isegi numbrid raha päält ära. Kui nähti heledaks hõõrutud raha teadis igaüks et see raha on Rasi Jaagu käes olnud.
|
