Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | ERA II 221, 299/307 (12) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA II 221, 299/307 (12) < Järva-Jaani khk, Kuksema v, Roosna-Alliku k – V. Schmiedemann < Tänavots, u 70 a (1939) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:ERA IIKöide:221LK1:299LK2:307Pala:12 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1939 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | mõis, vald | ||||||||||||||
| Tegelased | isik | ||||||||||||||
| Žanr | paj | ||||||||||||||
| Jututüüp | 4 lugu kohaliku vägimehe ja suure sööja Vanamõisa rentniku Mustla Otu tegudest | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Mustla Otu tegutsemispaik | ||||||||||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Järva-Jaani | ||||||||||||||
| Vana vald | Roosna-Alliku | ||||||||||||||
| Uus maakond | Järva maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Roosna-Alliku vald | ||||||||||||||
| Märkus | Vanamõisa peaks küll Purdi karjamõis olema | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Mustla Otu. Kodanliku nimega Eisenberk, oli Vanamõisa rendnik. Rahvas aga hüüdnud teda Mustla Otuks ta musta nahavärvi tõttu. Vanamõis nagu teada oli Roosna-Alliku karjamõis. Muidugi olnud Mustla Otu siis Roosna-Alliku „härra“ kästutuses. Kui Roosna-Alliku viinavoorid Peterburi saadetud, siis olnud nende saatjaks Mustla Otu, kes olnud ümbruskonna tugevaim mees ning pole kedagi kartnud. Mustla Otu tegudest on säilinud mitu tähtsat tegu juttudena. Siinkohal toome ka mõned ta vägiteod. Kord kui Mustla Otu Peterburist rahaga tagasi tulnud, tulnud talle Aegviidu metsa vahel kaks meest vastu röövimise mõttes ja küsinud raha. Mustla Otu aga küsinud, et mis te tahate. Mehed vastanud anna raha, kui eluga pääseda tahad. „Või raha tahate, sissekukkunud sellid olete,“ vastanud Mustla Otu ja võtnud teisel mehel teise käega kuklaist kinni ja hakkanud peadpidi mehi kokku lööma. Kohe pistnud mehed andestust paluma, kuid Otu pole väljagi teinud ja tagunud mehi, kuni viimased olnud uimased. Siis lasknud mehed lahti ja visanud teise mehe teise kraavi, ise aga jatkanud teekonda. Jõudnud metsast välja Rõuke külla, öelnud seal vastu tulijaile inimestele: „Minge ja korjake nad teepealt,“ ise läinud sõna lausumata edasi, külaelanike küsimustele vastamata „kes“. Kord Peterburi kõrtsis olles läinud Mustla Otu ühe tatarlasega vaidlema, kumb on tugevam. Oma jõu mõõtmiseks võetud täis viinavaat, kumb jõuab selle suuni ajada ja juua, on võidumees. Esimeseks katsetanud tatarlane, kuid suule pole jaksanud ajada, vaid rinnale olla saanud. Seejärele tulnud kord Otu kätte, kes ilma ühegi vaevata aami suule pannud ja joonud. Sellega tunnistatud Mustla Otu võitjaks ja tatarlane kaotajaks. Seega võitnud Mustla Otu vaidluse ja aukartuse ning lugupidamise kõrtsis olijate seas. Kord juhtunud Otu veskile minema ja näinud, kuidas keegi mees kotti veskisse veeretab. Otu läinud mehe juurde ja öelnud, las ma aitan. Mees aga olnud viinastanud olekus ja arvanud selles lauses oma tögamist ja hüpanud Otule kallale. Otu aga võtnud mehel kraest kinni ja visanud üle plankaia möldri aeda. Ise aga võtnud teise koti teise käe otsa ja viinud ilma mingi vaevata veskiruumi. Saanud kotid viidud, läinud Otu jälle oma teed. Mölder, kes kõige aja seda veskilise stseeni oli jälginud, sai nüüd aru, kes see kummaline jõumees oli. Möldril pole aga enam aega olnud mõtelda, sest aiast kostnud koerte ja inimeste kisa. Suure rutuga jooksnud mölder aeda ja näinud, kuidas veskiline olnud ta kahe tigeda hoovikoera all, kes teda üles pole lasknud tõusta, ehk kui veskiline oleks tõusnud, oleksid koerad teda lõhki kiskunud. Mölder pääsnud vaese veskilise koerte käest, kuna veskiline suurest hirmust olnud üsna segane. Mölder ütelnud mehele enne kojuminekut ära, kes ta aeda viskaja olnud. Mustla Otu nime kuuldes olnud veskiline kohe kaine ja hakanud oma ettevaatamatust kiruma. Sel ajal kui jalgratas maal veel haruldane riistapuu olnud, ostnud ka Mustla Otu omale, jalgratta. Kord sõitnud kuskilt külavahelist teed mööda, kui vastu tulnud talle selle küla tugevaim mees, kes ennast kõige tugevamaks kiidelnud maailmas. Küla jõumees olnud hobusega, kes jalgratast enne polnud näinud ning nüüd ehmunud ja aisad pooleks murdnud. Seda hobuse pahategu pidanud ta kõik jalgratturi süüks ja läindu selle kallale, et häbematud võõrast pisut õpetada. Mees pole õieti veel saanud arugi, kui tundnud, et lamab tee veerel teinepool kraavi. Ta viskaja ja pahategija aga raiund vankrile uued aisad ja rakendanud hobuse vankri ette. Küla tugevaim mees, kes teeveerel lamas, saanud siis isegi aru, et see keegi haruldane jõumees on, et tema ikka see kõige tugevaim mees maailmas ei ole, vaid on ikka temast tugevamaid veel maailmas. Kui Otu hobuse rakendatud saanud, läinud ta jälle oma teed edasi. Kiitleja aga istunud vankri peale ja sõitnud külasse, kus haruldasest jõumehest rääkinud, kes tema kui takutuusti üle kraavi visanud. Sest ajast peale pole aga küla tugevaim mees enam kiidelnud, et tema kõige tugevam mees maailmas on. Peale vägitegude olnud Mustla Otu ka veel suur söömamees. Kord oma sugulaste juurde minnes, ks Pudru veskil elanud. Söönud Otu terve hane ära ja joonud 3 toopi kohvi peale. |
|||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 26033 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Epp Tamm | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 22.01.2016 | ||||||||||||||
| Kontrollimiskuupäev | 12.12.2002 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:21 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 18.10.2017 13:43 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | ERA II 221 | ||||||||||||||
| Säilik | ERA-13083-10580-1949 | ||||||||||||||
| Pala | ERA-16021-55343-29716 | ||||||||||||||