Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | ERA II 221, 261/9 (1) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA II 221, 261/9 (1) < Järva-Jaani khk, Kuksema v, Kaaruka k – V. Schmiedemann < Villem Rooba, u 60 a (1939) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:ERA IIKöide:221LK1:261LK2:269Pala:1 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1939 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | soo/raba | ||||||||||||||
| Tegelased | sõdur, isik, rootslane | ||||||||||||||
| Muud märksõnad | sõda, perekonnanimi, varandus, tapmine | ||||||||||||||
| Žanr | j, biogr | ||||||||||||||
| Jututüüp | Katšau ja Muusika pered (perekonnanimi) Põhjasõja ajal; Muusika juhtumine rootslastega Kiigumõisa soos | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kiigumõisa soo | ||||||||||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Järva-Madise | ||||||||||||||
| Vana vald | Kuksema | ||||||||||||||
| Vana küla | Oeti | ||||||||||||||
| Uus maakond | Järva maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Roosna-Alliku vald | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Katšau ja Muusika. Praeguses Kagavere soos, Kuksema vallas, mis kannab Keika soo nimetust, elanud Põhjasõja ajal, kui teised elanikud rootslaste poolt tapetud ja maa laastatud Katšau nimeline perekond. Kellede ainsamaks koduloomaks olnud valge härg, kuna teised loomad olnud rootslaste poolt röövitud. Et rootslased härga ei näeks, ega räävima tuleks. Sidunud Katšau härjal päeval jalad kinni ja heitnud härja põõsasse. Öösel aga käinud Katšau härga soos söötmas. Teine perekond elanud teinepool Kuksema valla piires. Kiigumõisa soos, kus Jägala jõgi saare sünnitab. Selle perekonna nimi olnud Muusika. Muusika elanud oma perekonnaga jõe kõrkjais, sest sealt voorinud üks rootslaste väeosa teise järel läbi. Et sealt rootslasi läbi voorinud, siis olnud maa rahvast lage. Kuna rootslastel läinud toidumoona tarvis, siis tuhninud rootslased kõik kolkad läbi, et röövida, mis röövida annab. Kord olnud Muusika luhas küttimas, kui näinud, et viis rootslast tuleb ja kaasas röövitud kraam. Ruttu peitnud Muusika ennast ära ja jäänud ootama, mida rootslased teevad. Rootslased otsinud lageda koha välja ja tulnud seal sadulast maha, et röövitud kraami endi vahel jaotama hakata. Üks rootslastest laotanud röövitud voodivaiba maha, kuhu peale kaaslased endi röövitud kraami kuhjanud. Muusikal, kes kõige aja rootslaste tegevust silmitsenud, tulnud iha röövidud varanduse omanikuks saada. Et rootslased pole sammugi endi röövitud varandusest eemaldanud, siis otsustanud Muusika pisut rootslaste verd valada. Et kõik rootslased tina saaks, otsustanud Muusika niikaua oodata, kuni kõik rootslased ritta lähvad, et siis ühe pauguga neid maha põmmutada, sest Muusikal olnud üheraudne eestlaetav püss. Ritta kahjuks kõik pole läinud, vaid juhtunud kolm tükki ritta minema. „Oodake te sindrite nahad, küll ma teile tinutist annan,“ lausunud Muusika ja tulistanud. Kuul tabanud märki ja koml surnud rootslast lamanud röövitud kraami otsas, endi kehadega seda varjates. Endi suguvendade surma nähes ja pauku kuuldes hüpanud kaks ülejäänud rootslast hobuste selga ja kihutanud tuldud teed tagasi. „Oleks teilgi kõlbanud siis eestlaste verega mullapinnal lamada“ kirunud Muusika põgenevaile rootslastele rusikat näidates. Muusika laadinud püssi ja tulnud peidus välja. Läinud röövitud varanduse juurde, lükanud pastlaninaga surnukehad kõrvale ja võtnud röövitud varanduse kaasa. Varandus koosnenud hõbe- ja kuldpreesidest ja sõlgedest. Ka olnud seal hulgas veel üks kolme jalaga tubaka lõikamise laud. Muusika võtnud vaibaga varanduse õlale ja sammunud jõe poole. Jõe äärde jõudes vaotanud varanduse jõe mudasse ja läinud ise peitu, et oodata ehk tuleb teisi rootslasi teda ja varandust otsima. Läinud umbes paar tundi mööda, kuna midagi kahtlast pole olnud, tulnud Muusika jõest välja, et oma perekonna juurde minna. Kuid järsku silmanud rootslasi jõe sillalt tulemas. Kiiresti peitnud Muusika enda ära ja jäänud vagusalt rootslaste tulekut ootama. Rootslased tulnud oma langenud suguvende juurde. Nähes, et varandus kadunud, andnud üks ülemaist käsu soo ja padrik läbi otsida. Kohe läinud rootslased sohu laiali endi suguvendade mõrtsukat otsima. Vahetevahel lastud püsse ja karjutud appi, kuna rootslased vajunud mülgastesse. „Nüüd võtavad vist mu elu, kirunud Muusika, kuid ega ma oma elu kergelt ka ei müü.“ Rootslased paugutanud püsse kuni õhtuni. Kuna aga tapjat pole leidnud, istunud rootslased sadulasse ja kihutanud minema. Muusika olnud kuni hommikuni peidus, alles koidu eel kui rootslastest kikku ega kakku pole olnud, tulnud Muusika peidust välja ja läinud oma naise ja laste juurde, kes hirmul öö mööda saatnud, kartes, et nende leivaisa tapetud. Varsti lõppenud sõda ning Muusikal tulnud lahedam elu. Muusika ehitanud omale maja ühes rehetoaga üles, mis on praegugi alles, kuigi muudetud kujul. Tubakalaud olnud paari aasta eest alles, kuid müüdud kunstikogujaile, kes seal siis ringi liikunud. Muusika järglased elavad Kiigu mõisas ja Kihme külas, olles suurtalupidajad ja rikkad, sest Muusika pärandusest jätkunud küllalt, et järjele saada. Katšau järglased elavad Kagavere, Hälli ja Metstaguse külades väiketalupidajatena, sest Katšaul polnud järglastele sellist rikkust ega varandust pärandada, nagu seda oli „õnnesepal“ Muusikal. |
|||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 26031 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Epp Tamm | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 22.01.2016 | ||||||||||||||
| Kontrollimiskuupäev | 10.12.2002 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:21 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 29.11.2017 04:03 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | ERA II 221 | ||||||||||||||
| Säilik | ERA-13083-10580-1949 | ||||||||||||||
| Pala | ERA-16021-51018-33061 | ||||||||||||||