Arhiiviandmed |
Viide |
ERA II 231, 463/6 (2) |
Täisviide |
ERA II 231, 463/6 (2) < Anseküla khk., Salme v., Kaimri k. , Metsa t. – Helene Vaarmets, s. 22.11.1924, Hindu algkooli õpilane < Ann Vaarmets, 46 a. (1939) |
Viite osad |
Kogu:ERA IIKöide:231LK1:463LK2:466Pala:2 |
Kogumisaasta(d) |
1939 |
Esitajad |
Nimi |
Isikumärkus |
Elukoht |
Päritolu |
Päritolumärkus |
Vanus |
Sünniaasta |
Ann Vaarmets |
|
Saaremaa, Anseküla, Salme v., Kaimri k., Metsa t.
|
|
|
46 a. |
|
|
Kogujad |
|
Teksti sisu |
Objekti liik |
kivi |
Tegelased |
vaimolend, jumal |
Muud märksõnad |
ohverdamine |
Žanr |
muist, paj |
Jututüüp |
Vallasmetsas kivi, kus vaimusid nähtud. Tüdruk läinud vaimu nähes hulluks ja tahtnud end uputada. Saarlased olevat seal vanasti oma jumalaile ohvreid toonud |
Pärimuskohad |
Koht 1 |
Objekti nimetus |
Vallasmetsa kivi |
Vana maakond |
Saaremaa |
Kihelkond |
Anseküla |
Vana küla |
Kaimri |
Vana talu |
Metsa |
ERA kood |
Ans_ |
Uus maakond |
Saare maakond |
Uus vald |
Salme vald |
Uus küla |
Kaimri |
Koht 2 |
Objekti nimetus |
Vallasmets |
Rahvapärane nimi |
Vallasmets |
Vana maakond |
Saaremaa |
Kihelkond |
Anseküla |
Vana küla |
Kaimri |
Vana talu |
Metsa |
Uus maakond |
Saare maakond |
Uus vald |
Salme vald |
Uus küla |
Kaimri |
Tekst |
Meie talu ligidal n.n. Vallasmetsas asub suur kivi, mille üks serv on hästi kõrge. Selle kivi juurdes oli sagedasti vaimusid nähtud. Kord üks vana mees nimega Vaani Peeter, kes nüüd surnud, oli sääl metsas aia kooloskid raiumas, (pag. 464) istudes kännu otsa, et piibule tuld panna. Äkki visatud teda nii kõrgele kõige kännuga. Peeter visatud kivist hulga kaugemale. Üles tõustes olnud ta tükk aega uimane. Siis karanud ta nii mis suutnud koju ning olnud 2 nädalat haige Kirve toonud ta aga hiljemini ära. Kord läinud üks küla noor tüdruk nimega Risu Leen metsast hommikul enne kukelaulu hobuseid otsima. Tulles külast maanteed kaudu, näinud tüdruk tee ääres musta poolpolenud sammast. Tüdruk vaadanud seda korra, ei pannud suuremat tähelegi ja läinud edasi. Tulnud ta vastu toredas riides härra kuld kepp käes ja küsinud: „Juhata mulle teed.“ Tüd-(pag. 465)ruk ütelnud: „Mis teed ma sulle tean juhatada. Maantee läheb linna, karjatee läeb metsa“ Sellesama üteluse peale näinud tüdruk, et seesama mees juba metsas jookseb. Tüdruk mõtelnud: „Ega see õige asi olnud“ aga et ta tontide kartja ei olnud, läinud ka metsa hobust otsima. Hobuse kella hääl kostnud säält samast metsa seest, kus asus suur kivi. Ruttu joosnud enda lollikeseks, sest metsast ilmunud must ratsanik hiilgavat mõõka vibutades. Hobune röökinud hirmsal viisil Tüdruk visanud valjad maha, jooksnud merre, et end uputada kuid kaldal olevad kalurid päästsid ta ära. Sest ajast saadik jäi see nõdrameelseks. Seda juttu rääkis (pag. 466) mulle mu ema kes siis oli laps, ta oli ise see inimese näinud. See oli sagedasti meil käinud võrke paikamas, seda juttu oli ta ise rääkinud. Vahel ajanud ta ise mõistlikku juttu. Säälsamas keeranud aga jälle rööskima. Sellest kivist rääkis üks 89 a. inimene, et sääl olla vanad saarlased oma Jumalaile ohvreid toonud.
|
Lisaandmed |
Tekstimärkus |
Tõstetud TÜVKA kohapärimuse tudengite sisestustest |
Sisu kommentaar |
PP |
Tööprotsess |
IDkood (Koobas) |
26013 |
Sisestaja |
Reeli Reinaus |
Sisestuskuupäev |
22.01.2016 |
Lisatud |
22.01.2016 12:08 |
Viimati muudetud |
07.09.2018 12:45 |
Andmed Kivikeses |
Säiliku viide |
ERA II 231 |
Säilik |
|
Pala |
|