Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 221, 154/7 (8)
Täisviide ERA II 221, 154/7 (8) < Järva-Madise khk., Albu v., Kaalepi as. – Meeta Peitma, Paide Kaubanduskeskkooli õpilane < Eduard Limberg, 60 a. (1939)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:221LK1:154LK2:157Pala:8
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Eduard Limberg Järvamaa, Järva-Jaani, Albu v., Kaalepi as.
Järvamaa, Järva-Madise, Albu v.
60
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Meeta Peitma 1923 snd. 1923, Paide Kaubanduskeskkooli I kl. õpilane
Teksti sisu
Objekti liik kirik
Tegelased isik, kurat, vaimulik
Muud märksõnad nõidus, palve
Žanr uk
Jututüüp Lohala Karja-Printsul Nõidkarjusel kuraditest abilised, keda ostis Karja-Aadu Järva-Madisel, hinge päästmine
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Järva-Madise kirik
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Järva-Madise
Vana vald Albu
Vana küla Järva-Madise
Uus maakond Järva maakond
Uus vald Albu vald
Tekst
Järva-Madise koguduse õpetajal olnud, umbes sada aastat tagasi, karjane, keda hüütud Karja-Aaduks. See oli ostnud Lohala küla Karja-Prints’u käest karjapoisse – noori kuradeid, viie rubla eest. siis olnud tal hea karjas käia, maganud ise tule ääres ja kari kusagile pahapeale ei läinud.
Maganud tule ääres ja lõuna ajal hüüdnud: „Õp, õp, poisid!“ Kari tulnud kellade kõlinal kokku ja hakanud koju minema, aga keegi ei näinud, kes loomi ajas. Nii sündinud ka õhtuleminek. Hundid ilmaski tema karja ei puutunud.
Kord läks Aadu suurde kõrtsi napsutama, jättes karja metsa. Keegi teine mees küsinud: „Kus kari on, kas hundid kallale ei lähe“ „Ei minu karja puutu keegi!“ Hiljem hakanud Aadut kaks ilusat preilit ära kutsuma: „Lähme ja läheme, tule aga ära!“
Aadu pärast rääkinud jutustaja vanaemale, et hakkan ära minema, preilid kutsuvad. Kõige uuemad riided panen selga ja muu kraami jätan venna hooleks. Vanaema küsinud: „Kus need preilid sind kutsuvad, need viivad su elavalt põrgu, need on ju kuradid.“ Siis Aadu oli rääkinud, et ostsin viie rubla eest ja enam ei saa lahti. Vanaema käskinud õpetajale rääkida. Aadu pole aga julgenud õpetaja näole minna. Vanaema rääkinud siis Vanatoa-Antsule, kes olnud kiriku „vöölmünder“ ja see rääkinud õpetajale, et kaks preilit kutsuvad ta karjast ära.
Õpetaja lasknud Aadu tulla oma juurde ja lugenud talle jumalasõna. Viinud ta kiriku kolmeks päevaks ja ööks. Pannud altari ette piiblit lugema ja teind talle kolm piiret ümber. Õpetaja käinud teda seal iga päev pihtimas, öeldes, et ära sa kedagi karda, kui sa miskit näed, ning kellegi kutsumise peale ei tohi piiretest välja minna. Kui sind keegi tuleb kutsuma: preilid, sugulased või sõbrad, ära siis ära mine. Kui minu näol keegi tuleb sind kutsuma, ära ka siis liigu paigast. Mina tulen ja võtan su käest kinni ning astun ka üle kolmanda piire, kuna kurat üle kolmanda ei julge tulla.
Küll siis hakanud Aadul hirmsad tunnid. Alguses tulnud ta igapäevased preilid teda ära kutsuma, siis sugulased, kes olid moonutatud tondid. Tulnud ka õpetaja ja kutsunud: „Tule nüüd, Aadu, altarist välja!“ Aadu aga ei läinud, muudkui lugenud aga piiblit. Viimaks olnud õige kole, tulnud tigedaid härgi, kes purskanud tuld ja tõrva ninast ja suust välja, kippunud Aadu kallale. Kõiksugused koletised külastanud teda, Aadu jäänud aga paigale.
Neljanda päeva hommikul tulnud õige õpetaja ja viinud Aadu kirikust välja ja ütelnud: „Nüüd su hing on päästetud!“

Tööprotsess
IDkood (Koobas) 25989
Sisestaja Epp Tamm
Sisestuskuupäev 21.01.2016
Kontrollimiskuupäev 05.12.2002
Lisatud 20.06.2012 17:22
Viimati muudetud 16.10.2017 12:24
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 221
Säilik ERA-13083-10580-1949
Pala ERA-16020-56615-22784