Teade
| Arhiiviandmed | ||||||||||||||||||||||
| Viide | ERA II 265, 515/21 (6) | |||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA II 265, 515/521 (6) < Keila khk, Tarvasmäe k, Saariku t - Linda Anneljas, snd 1907 < Kaarel Tulver, 78 a taluperemees, elab Tarvasmäe k, Kaarli t (1940) | |||||||||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:ERA IIKöide:265LK1:515LK2:521Pala:6 | |||||||||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1940 | |||||||||||||||||||||
| Esitajad |
|
|||||||||||||||||||||
| Teksti sisu | ||||||||||||||||||||||
| Objekti liik | ehitis, puu, mõis | |||||||||||||||||||||
| Tegelased | vaimolend | |||||||||||||||||||||
| Žanr | j | |||||||||||||||||||||
| Jututüüp | Valged lasingad jõekaldal - kardetav kummituste nägemise koht, puukännud, kus Keila-Joa ja Käesallu mõisa teovaimud puhanud | |||||||||||||||||||||
| Pärimuskohad | ||||||||||||||||||||||
| Koht 1 | ||||||||||||||||||||||
| Objekti nimetus | Valged lasingad, känd | |||||||||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | |||||||||||||||||||||
| Kihelkond | Keila | |||||||||||||||||||||
| Vana küla | Keila-Joa | |||||||||||||||||||||
| Uus maakond | Harju maakond | |||||||||||||||||||||
| Uus vald | Keila vald | |||||||||||||||||||||
| Uus küla | Keila-Joa | |||||||||||||||||||||
| Tekst | ||||||||||||||||||||||
| „Valged lasingid” Keila-Joa maanteel umbes ½ klm Joalt Keila poole, kulgeb maantee õige jõe lähedale, nii et ettevaatamata sõitmisel võib kergesti jõekaldast allakukkuda. Selle kaitseks oli sinna juba vanasti seatud ette puulasilad, mida kohapääl hüütakse „valgeteks lasingiteks”. Rahvasuu teab rääkida, et mõnigi õhtune teekäija olevat sääl näinud kummitusi, Tee ääres asuval männikännul seisnud tüdruk, nöörikimp käes. Veel praegugi tuntakse tolle koha vastu õudust ning aremad inimesed vaevalt julgevad säält õhtupimeduses üksinda mööda minna. /---/ Lk 519 Valgete lasingite juures olnud veel näha hiljuti kaht suurt männikändu, mida mõisa teovaemud kasutanud puhkamiseks. Juba ammugi olid Käosalu ja Joa mõis ühe härra päralt. Kasutati neis mõisades tööperet ühiselt. Teovaemud hakanud õhtul Käosalus reht peksma, sest hommikul päikese tõusust tulnd tihti olla Joa mõisas tööl. Kui teovaemud saanud rehe valmis, siis alustanud nad kohe teekonda Joa mõisa poole. Kui olnd veel päikese tõususse aega, siis teolised pannud oma pääd sinna suurtele männikändudele ja suikunud tööväsimusest kuni päikese tõusuni. |
||||||||||||||||||||||
| Tööprotsess | ||||||||||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 25529 | |||||||||||||||||||||
| Sisestaja | Mari-Ann Remmel | |||||||||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 19.10.2015 | |||||||||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:44 | |||||||||||||||||||||
| Viimati muudetud | 12.11.2018 21:34 | |||||||||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | ||||||||||||||||||||||
| Säiliku viide | ERA II 265 | |||||||||||||||||||||
| Säilik | ERA-13079-52165-48914 | |||||||||||||||||||||
| Pala | ERA-15291-49446-35603 | |||||||||||||||||||||