Teade
Arhiiviandmed | |||||||
Viide | ERA I 6, 217/20 (1) | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Täisviide | ERA I 6, 217/20 (1) < Helme khk., Koorküla - J. Sulsenberg (1938) | ||||||
Viite osad | Kogu:ERA IKöide:6LK1:217LK2:220Pala:1 | ||||||
Kogumisaasta(d) | 1938 | ||||||
Kogujad |
|
||||||
Pala kogumiskoht | Viljandimaa, Helme, Koorküla |
||||||
Teksti sisu | |||||||
Objekti liik | järv, mägi, mõis, oja | ||||||
Tegelased | rüütel, mõisnik, vaimulik | ||||||
Muud märksõnad | tabu | ||||||
Žanr | muist, topon | ||||||
Jututüüp | Valgjärve mõisnik abiellub õega, kiriku asemele saab Utsu järv, mõisa asemele Valgjärv; laulataja papi Kätemõste/Käteräti oja; Naglamägi; palkehitused Valgjärves; ahervared Kadastiku jv ümbruses | ||||||
Pärimuskohad | |||||||
Koht 1 | |||||||
Objekti nimetus | Härgmägi | ||||||
Vana maakond | Viljandimaa | ||||||
Kihelkond | Helme | ||||||
Uus maakond | Valga maakond | ||||||
Koht 2 | |||||||
Objekti nimetus | Naglamägi | ||||||
Vana maakond | Viljandimaa | ||||||
Kihelkond | Helme | ||||||
Uus maakond | Valga maakond | ||||||
Koht 3 | |||||||
Objekti nimetus | Utsu järv | ||||||
Vana maakond | Viljandimaa | ||||||
Kihelkond | Helme | ||||||
Vana küla | Jeti | ||||||
Uus maakond | Valga maakond | ||||||
Uus küla | Jeti | ||||||
Koht 4 | |||||||
Objekti nimetus | Kätemõste oja | ||||||
Vana maakond | Viljandimaa | ||||||
Kihelkond | Helme | ||||||
Vana küla | Jeti | ||||||
Uus maakond | Valga maakond | ||||||
Uus küla | Jeti | ||||||
Koht 5 | |||||||
Objekti nimetus | Koorküla Valgjärv | ||||||
Vana maakond | Viljandimaa | ||||||
Kihelkond | Helme | ||||||
Vana vald | Koorküla | ||||||
Vana küla | Jeti | ||||||
Uus maakond | Valga maakond | ||||||
Uus küla | Jeti | ||||||
Tekst | |||||||
Valgejärve tekkimine. Vanasti olnud Valgjärve asemel suur ja uhke mõis. Mõisa omanik aga tahtnud oma õde enesele naiseks, milleks aga kirikuhärra ei tahtnud luba anda. Et aga mõisnikul suur võim oli ei saanud papp ka midagi parata vaid pidigi nad paari laulatama. Papp elanud tol ajal Härgmäel (praegu Lätis "Ergeme") kust ta siia sõitnud. Laulatus toimunud kirikus Valgjärve mõisa ligidal (praegu lainetab seal Utsu järv,) Pääle laulatust sõitnud pulmalised Valgjärve mõisa pidu pidama. Papp aga ei jäänud pidule, ehkki mõisahärra teda palunud. Kurvalt sõitnud papp Härgmäe poole, tundes oma süüd lasknud ta umbes kaks versta eemal hobused kinni pidada ja pesnud seal väikeses ojakeses käsi öeldes; "Mina olen nüüd sellest süüst puhas." Tahtnud nüüd käsi kuivatada, kuid leidnud, et käterätik oli mõisasse jäänud. Saatnud siis kutsari tagasi rätikut tooma. See aga leidnud imestuseks, et mõisa asemel lainetanud järv. Ainult kaks parti ujunud seal kus enne olnud uhke mõis. Järv oli mõisa oma alla matnud. Sellest ajast peale hüütakse seda järve Valgjärveks ja oja, milles papp käsi peses - Kätemõste ja ka Käteräti ojaks. Kirik, milles laulatus toimus vajus samuti maa alla, seal lainetab nüüd Utsu järv. Ilusa ilmaga olla praegugi kiriku torn veel näha ja vahetevahel jaanipäeva öösel kuulda ka laulu ja kella löömist. Valgjärves aga annavad tunnistust kadunud mõisast veel palgid mis on veel selgesti näha. Üks rüütel aga jäänud laulatusele hiljaks. Kiriku juure jõudes leidnud ta kiriku asemel järve lainetamas. Suure rutuga tahtnud ta mõisa sõita. Sõitnud siis otse läbi Roodeviku oru, kuid Naglamäele jõudes tulnud talle suur uss vastu ja takistanud edasi sõitmist. Rüütel löönud aga ussi piigiga kui naelaga maase kinni. Kaugemale ta aga enam ei saanudki sest järv lainetanud juba ees. Sellest ajast peale hüütakse seda mäge Naglamäeks. Rüütel olnud ka ainuke kes pulmalistest elama jäänud. Valgjärve mõisa rikkusest annab tunnistust veel suur varakeller mis olla Keldri mäe alla ehitatud. Soo, kust järv mõisa peale tulnud hüütakse Ema sooks. Hra. Karl Ruut seletas, et tema olla uurinud Valgjärve mõisa lugu. Vanadest kirjadest leidnud ta tõesti Valgjärve mõisa nimetusi Härgmäe ligidal. Mõisa viimane omanik olnud von Aderkaz kuid hilisemal ajal (Pääle Põhjasõja) ei ole enam mingeid andmeid tolle mõisa kohta. Aga et see mõis Valgjärve alla jäi, seda mina isiklikult küll ei usu. Valgjärves aga on tõesti palgid, missugused pole juhuslikult sinna sattunud, vaid on kaunis korralikult üksteise kõrvale asetatud. Nii on seal kindlasti inimeste käed mängus olnud. Vett on seal suvel vaevalt 3 jalga. Seal võis küll mingi parv- või vaiaehitus olla. Siiski huvitav on et põhi seal on tükati nii kõva, et ei saa kuidagi teivastki sisse taguda aga siiski mõnes kohas palkide vahel jalutades langed sisse, nii et tunned vaid lendavat muda aga põhja ei kusagil. Umbes 40-50 aastat tagasi lasknud metsahärra sinna talvel kivi prügi vedada, et saart ehitada. Need kivid aga võivad mitutki vaatajat tõesti arvamisele viia, et seal "mõisaga" tegemist on. Mis augud või koopad seal palkide all on, pole mina ka täpsemalt uurinud. Valgjärv ja Utsu järv on väga sügavad, mis nende salapärasust aina süvendab. Valgjärves olen mõõtnud koha, mille sügavus on 36 meetrit. Valgjärvest lõuna poole Kadastiku järve ümbruses on metsas leida vanu ahervarsi mis näitab, et see mets on olnud ennemalt asustatud. Ka on seal võrdlemisi hea maapind, sest seal on vavimulla maa kus mets kasvab praegu 100 jala kõrguseks. Nii et ma usu, et vana Valgjärve mõisat peaks otsima sealt kusagilt. pole siis ka mingi ime kui sõdade tagajärjel hävines mõis kuid mälestus mõisast jäi ja järv sama nimega ka. Nii et tolle arvatava Valgjärve mõisa asukoht asub Kätemõste oja ja Valgjärve vahel. Usun minu arvamine klapib oludega ja nii on ka tollel muinasjutul teatav ajalooline alus. |
|||||||
Lisaandmed | |||||||
Tekstimärkus | skaneeritud, kollatsioneerimata | ||||||
Tööprotsess | |||||||
IDkood (Koobas) | 2460 | ||||||
Sisestaja | Eve Valper | ||||||
Sisestuskuupäev | 07.06.2005 | ||||||
Kontrollija | Reeli Reinaus | ||||||
Kontrollimiskuupäev | 02.11.2018 | ||||||
Lisatud | 20.06.2012 15:16 | ||||||
Viimati muudetud | 02.11.2018 15:08 | ||||||
Andmed Kivikeses | |||||||
Säiliku viide | ERA I 6 | ||||||
Säilik | ERA-13303-72990-02319 | ||||||
Pala | FO-14017-33329-89470 |