Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA I 6, 217/20 (1)
Täisviide ERA I 6, 217/20 (1) < Helme khk., Koorküla - J. Sulsenberg (1938)
Viite osad Kogu:ERA IKöide:6LK1:217LK2:220Pala:1
Kogumisaasta(d) 1938
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
J. Sulsenberg
Pala kogumiskoht Viljandimaa, Helme, Koorküla
Teksti sisu
Objekti liik järv, mägi, mõis, oja
Tegelased rüütel, mõisnik, vaimulik
Muud märksõnad tabu
Žanr muist, topon
Jututüüp Valgjärve mõisnik abiellub õega, kiriku asemele saab Utsu järv, mõisa asemele Valgjärv; laulataja papi Kätemõste/Käteräti oja; Naglamägi; palkehitused Valgjärves; ahervared Kadastiku jv ümbruses
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Härgmägi
Vana maakond Viljandimaa
Kihelkond Helme
Uus maakond Valga maakond
Koht 2
Objekti nimetus Naglamägi
Vana maakond Viljandimaa
Kihelkond Helme
Uus maakond Valga maakond
Koht 3
Objekti nimetus Utsu järv
Vana maakond Viljandimaa
Kihelkond Helme
Vana küla Jeti
Uus maakond Valga maakond
Uus küla Jeti
Koht 4
Objekti nimetus Kätemõste oja
Vana maakond Viljandimaa
Kihelkond Helme
Vana küla Jeti
Uus maakond Valga maakond
Uus küla Jeti
Koht 5
Objekti nimetus Koorküla Valgjärv
Vana maakond Viljandimaa
Kihelkond Helme
Vana vald Koorküla
Vana küla Jeti
Uus maakond Valga maakond
Uus küla Jeti
Tekst
Valgejärve tekkimine.
Vanasti olnud Valgjärve asemel suur ja uhke mõis. Mõisa omanik aga tahtnud oma õde enesele naiseks, milleks aga kirikuhärra ei tahtnud luba anda. Et aga mõisnikul suur võim oli ei saanud papp ka midagi parata vaid pidigi nad paari laulatama. Papp elanud tol ajal Härgmäel (praegu Lätis "Ergeme") kust ta siia sõitnud. Laulatus toimunud kirikus Valgjärve mõisa ligidal (praegu lainetab seal Utsu järv,) Pääle laulatust sõitnud pulmalised Valgjärve mõisa pidu pidama. Papp aga ei jäänud pidule, ehkki mõisahärra teda palunud. Kurvalt sõitnud papp Härgmäe poole, tundes oma süüd lasknud ta umbes kaks versta eemal hobused kinni pidada ja pesnud seal väikeses ojakeses käsi öeldes; "Mina olen nüüd sellest süüst puhas." Tahtnud nüüd käsi kuivatada, kuid leidnud, et käterätik oli mõisasse jäänud. Saatnud siis kutsari tagasi rätikut tooma. See aga leidnud imestuseks, et mõisa asemel lainetanud järv. Ainult kaks parti ujunud seal kus enne olnud uhke mõis. Järv oli mõisa oma alla matnud. Sellest ajast peale hüütakse seda järve Valgjärveks ja oja, milles papp käsi peses - Kätemõste ja ka Käteräti ojaks. Kirik, milles laulatus toimus vajus samuti maa alla, seal lainetab nüüd Utsu järv. Ilusa ilmaga olla praegugi kiriku torn veel näha ja vahetevahel jaanipäeva öösel kuulda ka laulu ja kella löömist. Valgjärves aga annavad tunnistust kadunud mõisast veel palgid mis on veel selgesti näha.
Üks rüütel aga jäänud laulatusele hiljaks. Kiriku juure jõudes leidnud ta kiriku asemel järve lainetamas. Suure rutuga tahtnud ta mõisa sõita. Sõitnud siis otse läbi Roodeviku oru, kuid Naglamäele jõudes tulnud talle suur uss vastu ja takistanud edasi sõitmist. Rüütel löönud aga ussi piigiga kui naelaga maase kinni. Kaugemale ta aga enam ei saanudki sest järv lainetanud juba ees. Sellest ajast peale hüütakse seda mäge Naglamäeks. Rüütel olnud ka ainuke kes pulmalistest elama jäänud. Valgjärve mõisa rikkusest annab tunnistust veel suur varakeller mis olla Keldri mäe alla ehitatud. Soo, kust järv mõisa peale tulnud hüütakse Ema sooks.
Hra. Karl Ruut seletas, et tema olla uurinud Valgjärve mõisa lugu. Vanadest kirjadest leidnud ta tõesti Valgjärve mõisa nimetusi Härgmäe ligidal. Mõisa viimane omanik olnud von Aderkaz kuid hilisemal ajal (Pääle Põhjasõja) ei ole enam mingeid andmeid tolle mõisa kohta. Aga et see mõis Valgjärve alla jäi, seda mina isiklikult küll ei usu. Valgjärves aga on tõesti palgid, missugused pole juhuslikult sinna sattunud, vaid on kaunis korralikult üksteise kõrvale asetatud. Nii on seal kindlasti inimeste käed mängus olnud. Vett on seal suvel vaevalt 3 jalga. Seal võis küll mingi parv- või vaiaehitus olla. Siiski huvitav on et põhi seal on tükati nii kõva, et ei saa kuidagi teivastki sisse taguda aga siiski mõnes kohas palkide vahel jalutades langed sisse, nii et tunned vaid lendavat muda aga põhja ei kusagil. Umbes 40-50 aastat tagasi lasknud metsahärra sinna talvel kivi prügi vedada, et saart ehitada. Need kivid aga võivad mitutki vaatajat tõesti arvamisele viia, et seal "mõisaga" tegemist on. Mis augud või koopad seal palkide all on, pole mina ka täpsemalt uurinud. Valgjärv ja Utsu järv on väga sügavad, mis nende salapärasust aina süvendab. Valgjärves olen mõõtnud koha, mille sügavus on 36 meetrit.
Valgjärvest lõuna poole Kadastiku järve ümbruses on metsas leida vanu ahervarsi mis näitab, et see mets on olnud ennemalt asustatud. Ka on seal võrdlemisi hea maapind, sest seal on vavimulla maa kus mets kasvab praegu 100 jala kõrguseks. Nii et ma usu, et vana Valgjärve mõisat peaks otsima sealt kusagilt. pole siis ka mingi ime kui sõdade tagajärjel hävines mõis kuid mälestus mõisast jäi ja järv sama nimega ka. Nii et tolle arvatava Valgjärve mõisa asukoht asub Kätemõste oja ja Valgjärve vahel.
Usun minu arvamine klapib oludega ja nii on ka tollel muinasjutul teatav ajalooline alus.
Lisaandmed
Tekstimärkus skaneeritud, kollatsioneerimata
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 2460
Sisestaja Eve Valper
Sisestuskuupäev 07.06.2005
Kontrollija Reeli Reinaus
Kontrollimiskuupäev 02.11.2018
Lisatud 20.06.2012 15:16
Viimati muudetud 02.11.2018 15:08
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA I 6
Säilik ERA-13303-72990-02319
Pala FO-14017-33329-89470