Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | ERA, DH 579 (43) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA, DH 579 (43) < Hageri khk, Kohila v, Hageri k, Hageri vanadekodu < Juuru khk, Kehtna v, Pae k, Hiie t - Jüri Metssalu < Laine Miilen, s 1927 (2009) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:ERA, DH 579Köide:LK1:LK2:Pala:43 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 2009 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | mägi, mõis, värav, peopaik, park, aed, haud, torn, tiik/lomp | ||||||||||||||
| Tegelased | ametmees, mõisnik | ||||||||||||||
| Žanr | aj, k, paj, topon, ol | ||||||||||||||
| Jututüüp | Ingliste parun oli vanapoiss, teenijate vastu hea, armastas ilu. Aednikud hoidsid pargi korras, rajasid kõnniteed ja laube. Parki ümbritses kiviaed, mille kolhoos lammutas.Plats kus härra lasi noortel tantsida,ka terrassi juures. Jõekaldal pingid. Kallas Hõreda mõisani hooldatud. Raudväravad suleti ööseks. Rahvas käis läbi jõe. Kuidas külapoisid teenijatel külas käisid,väravapostidel tehti tonti. Tiikidest. Parun võimles paljalt, suri keskeas. 2 sugulast Jaali/Sthali mäele maetud, haudade rüüstest. Jaalimäe tornis paruni sõjavarustus peidus. | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Ingliste mõis | ||||||||||||||
| Rahvapärane nimi | Ingliste mõis | ||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Juuru | ||||||||||||||
| Vana küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Uus maakond | Rapla maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Kehtna vald | ||||||||||||||
| Uus küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Jaali/Sthali mägi | ||||||||||||||
| Rahvapärane nimi | Jaali/Sthali mägi | ||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Juuru | ||||||||||||||
| Vana küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Uus maakond | Rapla maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Kehtna vald | ||||||||||||||
| Uus küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Koht 3 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Jaalimäe torn | ||||||||||||||
| Rahvapärane nimi | Jaalimäe torn | ||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Juuru | ||||||||||||||
| Vana küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Uus maakond | Rapla maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Kehtna vald | ||||||||||||||
| Uus küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Koht 4 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Ingliste mõisa park | ||||||||||||||
| Rahvapärane nimi | mõisa park | ||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Juuru | ||||||||||||||
| Vana küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Täpsem asukoht | Ingliste mõisa ümber. | ||||||||||||||
| Uus maakond | Rapla maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Kehtna vald | ||||||||||||||
| Uus küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Koht 5 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | peopaik | ||||||||||||||
| Rahvapärane nimi | plats | ||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Juuru | ||||||||||||||
| Vana küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Täpsem asukoht | Ingliste mõisa pargi tagumise värava juures. | ||||||||||||||
| Uus maakond | Rapla maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Kehtna vald | ||||||||||||||
| Uus küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Koht 6 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | kiviaed | ||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Juuru | ||||||||||||||
| Vana küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Täpsem asukoht | Ümbritses Ingliste mõisa parki. Mõisa Juuru poolses küljes jupp aia sissepääsust alles. | ||||||||||||||
| Uus maakond | Rapla maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Kehtna vald | ||||||||||||||
| Uus küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Koht 7 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Ingliste Stahli sugulaste hauad | ||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Juuru | ||||||||||||||
| Vana küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Täpsem asukoht | Jaalimäel. | ||||||||||||||
| Uus maakond | Rapla maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Kehtna vald | ||||||||||||||
| Uus küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Koht 8 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Ingliste mõisa raudvärav | ||||||||||||||
| Rahvapärane nimi | raudvärav | ||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Juuru | ||||||||||||||
| Vana küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Uus maakond | Rapla maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Kehtna vald | ||||||||||||||
| Uus küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| JM: Mhmh, meil jäi jutt selle Ingliste vana paruni juurde. LM: Jah, Ingliste vana parun oli vanapoiss. Aga ta oli niisugune väga tore oma teenijate vastu ja töötajate vastu. A ta armastas ka ilu, ta hoidis oma pargi väga korras, selle jaoks olid tal need aednikud. Kes tegid need kõnniteed sinna ja seal taga nurgas oli omal ajal olnud noh, nimetati laubeks, need olid need suve… suvemajakesed või. Jah, ja parki ümbritses, tervet seda territooriumi, mõisa oma, kiviaed. Aga kolhoos lammutas selle kiviaia ära, tal oli kive tarvis. Ja lubas puust ehitada uuesti sinna tara ümber, sest see oli koolimaja ikkagi ja, et oleks teatud määral kaitstud mingisuguse aiaga. Aga muidugi see jäi kõik sinnapaika. Sellest kiviae… tähendab kivimüürist või on järel veel Juuru-poolses mõisahoone küljes üks väike jupp, kus on see sissekäigu osa. Ja siis seal on niisugune akna koht, kus on vanasti olnud aken, kus siis inimesi vaadati, kas on vaja sisse lasta mõisa või ei ole. No siis selle mõisahärra kohta on niimoodi veel, et selle ilu kohta, pargis olid risti-rästi need kõnniteed, need olid väga ilusad. Seal olid siis istutatud lehtpuid ja põõsaid ja jõe äär oli väga ilus. Seal olid istutatud niisugused puud, mina ei tea, kuidas neid nimetatakse, milledel on, noh, need oksad on allapoole ja lehed nagu alla. Niisugused. Ja selle vahel oli siis pink. Ja seal taga oli suur ilus lillepeenar. Ja selle taga… tagumise värava juures, mis siis pargist välja viis, oli niisugune plats, kus parun lasi laupäeva õhtuti või peamiselt laupäeval, mitte pühapäeval, lasi külanoortel tantsida. Ja teine koht oli veel pargi sees, kui ta noh, heas tujus oli, lasi sinna terrassi juurde ka rahva tantsima, noore rahva. Ta oli öelnud ikka et: „Noor rahvas tahab ka elada.“ Jah. Ja siis ta tegi mööda seda jõe kallast, tegi niisugused istekohad. Kas siis kaares olid istutatud põõsad või niisugused nurgelised põõsad, ristküliku kujulised. Ja seal oli pink oli vahel, nii et terve see jõe äär oli korrastatud kuni Hõredani välja. Hõreda-Ingliste vahe oli 2 kilomeetrit. Aga noh, teenijad rääkisid seda, ütlesid et, vanapoiss tahtis minna Hõreda vanaprouale külla, siis kaunistas selle tee ääre ära ja tegi neid istepinke palju, kus jälle ja jälle istuda saab. Lähed ühe vahe edasi ja võid jälle istuda. Nii et see oli hästi ilus. Mõlemal pool seda mõisa, olid, mõisa teed, mis mõisa ette viis, olid suured raudväravad. Need siis suleti ööseks ja päeval olid nad lahti. Aga ega talurahvas sealt ei käinud, talurahvas, kes mööda käis, need käisid jõest läbi. Jões on niisugune koht praegugi näha veel, kus see tee koht oli, kust, noh, hobused, hobustega läbi käidi. Nende väravate kohta ükskord niisugune lugu. Ämm rääkis, ütles, et külapoisid olid tahtnud nendele külla tulla, Annile ja temale. Ütles, et aga me ei sallinud neid külapoisse. Mõtlesime, et mis me siis teeme ja olid teinud niisuguse nalja. Et olid võtnud endale valged voodilinad, pannud ümber ja roninud sinna väravaposti otsa. Üks ühe posti otsa, teine teise otsa, ja siis lehvitasid seda valget lina. Seal nagu mingid tiivad, ja kus külapoisid olid ledinud nii, et varbad villis koju tagasi. Tähendab minema sealt. Ja nii nad olid teinud ja mõlema värava poolega. A seal on väga ilusad, väljaspool seda on veel väga ilusad need tiigid olnud. Aia sees on üks suur tiik. Seal oli aidaesine tiik, aga seal jõe kaldal teisel pool, praegu on maantee vahel ja, selle vana veskihoone vahel on praegugi veel tiiki. Vanasti inimesed, talunikud, pärast mõisniku lahkumist leotasid seal linu. Vat linad tulid leotada, enne kui hakati neid kuivatama. JM: Mhm. LM: Jaa. JM: Ma küsin igaks juhuks üle, see salvestus jäi katki enne, et mis räägiti selle mõisahärra võimlemise kohta? LM: Assoo. Mõisahärra tegi sporti, võimles ja. Ja siis oli see, et ega keegi ei tohtinud siis minna sinna välja. Kui parun käis väljas, ta käis võimlemas paljalt. Kui ilmad kannatasid, siis tema võimles paljalt, noh, ihualasti seal terrassi peal, kus siis inimesed seda vaadata tohtisid. Need olid kõik ära aetud sealt. JM: Kas ta vana mehena veel võimles sedaviisi? LM: Ta mitte väga vanana, sellepärast, et ta suri keskealise mehena. JM: Ah, õige. LM: Jah, ta läks Saksamaale operatsioonile, aga tal oli ajukasvaja. Ja ta ei tulnud sellest enam välja. Aga tema sugulased, kaks tükki, ma ei tea, kes need olid, üks oli sõjaväelane olnud, aga kes see teine oli. Nimed nüüd on meelest ära, on maetud sinna Inglistele. Rahvas nimetab seda Jaali mäeks, aga see on Stahli mägi, see on Stahli surnuaed seal. See oli ka ümberringi piiratud kõigepealt kiviaiaga ja siis ilupõõsaid ja –puid ja kõiki istutatud sinna ja sealt läks siis eest väravast kuni taha otsa niimoodi lai tee, mille ääres olid jälle, nii nagu ta seda jõe kallast ehtis ja kaunistas, olid tehtud põõsastest niisugused ilusad istekohad, pingid sees ja. Aga need on kõik otsa saanud. Ja omal ajal rahvas ju oli väga huvitatud sellest, kellel seda hirmus tuhnimisvaimu oli. Arvasid, et need, kes on maetud sinna Jaali mäele, kaks hauda oli seal, et üks oli sõjaväelane ja et tal olid kõik kuldmõõgad ja mis tal kaasas pidid olema. Ja üks inimene kaevas haua lahti, aga seal oli suur väga paks marmorplaat oli peal, seda ta ei jaksanud ära lükata. Siis võttis selle otsakivi, tähendab jalutsi otsa kivi, mille peale toetus see plaat, tiris selle ära ja siis käis seal all ja noh, mõlemas hauas, aga midagi ei leitud, sest midagi ei olnud seal. Siis räägiti, et on see müüri, esimüür, mis seal oli, et seal oli see müüritorn, et torni sisse on peidetud seda paruni sõjavarustust, aga muidugi ei olnud. Ja see mees, kes seal esimesena vargil käis või otsimas seda, seda Eesti ajal karistati, see pandi vangi. Saadi kätte, kes seal käis. JM: Mhm. LM: Aga nõukaajal viidi need suured marmortahvlid, plaadid ära. Ja jäigi kadunuks, keegi pole neid uurinud vist ega otsinud. |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Sisu kommentaar | RAAMATUSSE, ARTIKLISSE | ||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 24414 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 04.12.2014 | ||||||||||||||
| Litereerija | R. Reinaus | ||||||||||||||
| Lisatud | 03.12.2014 13:50 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 06.01.2019 00:11 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | ERA, DH 579 | ||||||||||||||
| Säilik | ERA-14336-50477-39922 | ||||||||||||||
| Pala | ERA-14337-46576-54773 | ||||||||||||||