Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide E 18917/8
Täisviide E 18917/8 < Halliste khk., Uue-Kariste – H. Gross (1895)
Viite osad Kogu:EKöide:LK1:18917LK2:18918Pala:
Kogumisaasta(d) 1895
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
H. Gross
Pala kogumiskoht Viljandimaa, Halliste, Uue-Kariste
Teksti sisu
Objekti liik kaev, maastik, soo/raba
Tegelased hiid/kurat
Žanr muist, andm
Jututüüp Uue-Kariste Saki t.-s Rootsi kuninga lättekaev; Hiiressoos elav Vanapagan meelitab Lohvi Jaagu enda järele
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Hiiressoo
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana vald Uue-Kariste
Täpsem asukoht Saki t.
Uus maakond Viljandi maakond
Uus vald Halliste vald
Koht 2
Objekti nimetus Karussaadu oja
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana vald Uue-Kariste
Täpsem asukoht Saki t.
Uus maakond Viljandi maakond
Uus vald Halliste vald
Koht 3
Objekti nimetus Rootsi kuninga läte
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana vald Uue-Kariste
Täpsem asukoht Saki t.
Uus maakond Viljandi maakond
Uus vald Halliste vald
Tekst
Lohvi Jaak ja Vanapagan
Uue-Kariste vallas Saki talus, seal kus Rootsi kuninga kivisalvedega läte on, mis sõja ajal kaevetud, aga hiljuti kinni aetud, elanud vanal ajal üks mees, keda Lohvi Jaaguks nimetud. Poisikesepõlves läinud tema kord oma isaga mõtsa Annuspõllu ligedale niini kiskma. Kui juba kaunis hulk niini ära kistud olnud, käskinud isa teda niinte juure maha istu, lubanud ise kaugemale otsma minna ning varsi tagasi tulla. Natukene aega peale selle, kui isa ära läinud, tulnud üks mees tema juure, kes just tema isa moodu ja sedaviisi riides olnud, kelle ta ka tõeste oma isa arvanud olevat, ja ütelnud temale:
"Tule ära, pojuke!"
Ise hakanud ta minema ning käskinud teda perra tulla. Nemad läinud mõtsa mööda edasi, aga ikka nenda, et mees ees olnud ja tema natuke maad taga järel. Oma ligi ei ole ta teda mitte lasknud. Kui nad juba tüki maad ära käinud, hakanud pimeks minema, õhtu jõudnud kätte ning nemad heitnud ühe sao (juurdega maha murdunud puu) juure magama, nendaviisi et nad pea sao peale pannud ning puu nende vahel olnud. Teine hommiku tõusnud vara üles, käinud kõik selle päeva mõtsa mööda otse edasi, kuni viimaks Karussaadu oja juure, kus praegune Saksamõisa (Kaarlimõisa) moonakoht Saadu on, jõudnud. Sinna heitnud nad magama, aga ikka nõnda, et mees teda oma ligi ei ole võtnud. Hommiku hakanud jälle vara minema ning saanud enne lõunat mõtsast välja Kaarli valla Urite talu nurme äärde. Urite kari juhtunud seal olema ning koerad tulnud neile peale. Mees kadunud ära, tema jäänud koerte kätte. Karjatsed keelnud koerad ära ning juhatanud teda kodu, kui ta neile ära jutustanud, kus tema kodu on. Mees ei ole temaga kõik see aeg midagi muud rääkinud, kui ainult need sõnad: "Tule, tule, pojuke!" Et Urite ja Saki vahe ainult pool söögivahet olnud, siis saanud tema enne õhtut kodu. Kodus ütelnud isa, et ta teda kõik selle aja otsinud, ühe päeva koguni hulga rahvaga. Selle mehe, kes teda niinte juurest ära kutsunud, ütelnud isa Vanapagana olevat, kes oma käskjalgadega Hiiressoo sees elavad ning inimesi võrgitamas käivad.
Redigeeritud tekst
Lohvi Jaak ja Vanapagan
Uue-Kariste vallas Saki talus, seal kus Rootsi kuninga kivisalvedega läte on, mis sõja ajal kaevetud, aga hiljuti kinni aetud, elanud vanal ajal üks mees, keda Lohvi Jaaguks nimetud. Poisikesepõlves läinud tema kord oma isaga mõtsa Annuspõllu ligedale niini kiskma. Kui juba kaunis hulk niini ära kistud olnud, käskinud isa teda niinte juure maha istu, lubanud ise kaugemale otsma minna ning varsi tagasi tulla. Natukene aega peale selle, kui isa ära läinud, tulnud üks mees tema juure, kes just tema isa moodu ja sedaviisi riides olnud, kelle ta ka tõeste oma isa arvanud olevat, ja ütelnud temale:
"Tule ära, pojuke!"
Ise hakanud ta minema ning käskinud teda perra tulla. Nemad läinud mõtsa mööda edasi, aga ikka nenda, et mees ees olnud ja tema natuke maad taga järel. Oma ligi ei ole ta teda mitte lasknud. Kui nad juba tüki maad ära käinud, hakanud pimeks minema, õhtu jõudnud kätte ning nemad heitnud ühe sao (juurdega maha murdunud puu) juure magama, nendaviisi et nad pea sao peale pannud ning puu nende vahel olnud. Teine hommiku tõusnud vara üles, käinud kõik selle päeva mõtsa mööda otse edasi, kuni viimaks Karussaadu oja juure, kus praegune Saksamõisa (Kaarlimõisa) moonakoht Saadu on, jõudnud. Sinna heitnud nad magama, aga ikka nõnda, et mees teda oma ligi ei ole võtnud. Hommiku hakanud jälle vara minema ning saanud enne lõunat mõtsast välja Kaarli valla Urite talu nurme äärde. Urite kari juhtunud seal olema ning koerad tulnud neile peale. Mees kadunud ära, tema jäänud koerte kätte. Karjatsed keelnud koerad ära ning juhatanud teda kodu, kui ta neile ära jutustanud, kus tema kodu on. Mees ei ole temaga kõik see aeg midagi muud rääkinud, kui ainult need sõnad: "Tule, tule, pojuke!" Et Urite ja Saki vahe ainult pool söögivahet olnud, siis saanud tema enne õhtut kodu. Kodus ütelnud isa, et ta teda kõik selle aja otsinud, ühe päeva koguni hulga rahvaga. Selle mehe, kes teda niinte juurest ära kutsunud, ütelnud isa Vanapagana olevat, kes oma käskjalgadega Hiiressoo sees elavad ning inimesi võrgitamas käivad.
Lisaandmed
Tekstimärkus tõstetud OHTO e-arhiivist
Sisu kommentaar Vp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 244
Sisestaja Valdo Valper
Sisestuskuupäev 11.01.2007
Kontrollija Reeli Reinaus
Kontrollimiskuupäev 22.09.2018
Lisatud 20.06.2012 15:00
Viimati muudetud 22.09.2018 01:24
Andmed Kivikeses
Säiliku viide E
Säilik ERA-12306-62244-11675
Pala ERA-14125-61481-83568