Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA, DH 576 (39)
Täisviide ERA, DH 576 (39) < Hageri khk, Röa k, Väljapere t - Valdo Valper, Jüri Metssalu < Saima Muda, s 1923 (2009)
Viite osad Kogu:ERA, DH 576Köide:LK1:LK2:Pala:39
Kogumisaasta(d) 2009
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Saima Muda, s Starkopf Harjumaa, Hageri, Röa k, Väljapere t
1923
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Valdo Valper 1973
Jüri Metssalu 1981
Teksti sisu
Objekti liik talu
Tegelased vaimolend, isik, UFO/tulnukas
Muud märksõnad surm
Žanr u, j
Jututüüp Näinud lendavat objekti. Kahe sinise vaimu nägemisest Väljapere talus, mis osutusid kahe meesterahva surmaendeks.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Väljapere talu
Rahvapärane nimi Väljapere talu
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Hageri
Vana küla Röa
Vana talu Väljapere
Uus maakond Rapla maakond
Uus vald Rapla vald
Uus küla Röa
Tekst
JM: Aga kas kuskil on, mõnes majas või mõnes paigas, kuskil siin külades, nähtud mingisuguseid kummalisi valguseid või olendeid? Või mingisuguseid imelikke…
SM: Ah, neid on nad näind küll, jah. Mina nägin ka ükskord, aga eks see mõni oli, lendav objekt. Ja-ja… Aga meil oli muidu, meie majas oli niimoodi ükskord küll imelik asi ka. See oli just siis, see oli järgmine aasta, kui mul mees suri veel. Me vedasime heina, viimane päev, olime seal laua ääres kõik. Üks kohe üleval, me eland siis keegi. Kohe kõvasti koputab. Ja-ja, noh, see väimees tuleb koju – Ah, minge nüüd! Mõni käis või aken midagi või. Ma ütlen, et see on iseasi, et ikka nagu on ja Riina… Aga mina olen ka vaimu näind. Jah. Aga ma ei julgegi seda rääkida, vanasti oli sel ajal, kui ma nägin, sest on juba üks kakskümmend-kolmkümmend aastat tagasi, keegi ei uskundki seda ja. Nägin vaimu.
VV: Meie usume.
SM: Mina ei taha hästi uskuda, sest minu isa ei uskund. Aga ma nägin, ma nägin ometi.
JM: Kus kohas see oli siis?
SM: See oli, ma olin seal, me köök on seal nüüd on lapsed seal. Pere köök oli seal ja mina olin seal köögi akna alla. Ja tookord oli siin, no jah, muidugi, mees elas veel. Tal oli siin, vahepeal siin garaažiks oli, õpetas noori poisse rattaga sõitma. Ise ta sõitis kangesti mootorrattaga ja. Ja mina vaatan aknast välja ja, ah, neid poisse, näe, üks tuleb juba siit nüüd läbi. Mõtlen, midagi niuke sinist oli ja. Ja lähen siis sinna trepi peale. Mitte kedagi ei ole, mitte midagi. Mitte keegi. Koer oli, väike koer mul, koer ka ei haukunud. Ja siis oli, teinekord ma nägin jälle niimoodi. Vat see tädi oleks oskand palju rääkida, mul lapsehoidjaks oli. Ja räägin tädile ja ütlen, mina ei julge, teised naeravad mu välja kohe. Et kaks korda ma nägin vaimu. Teinekord oli jälle, siis ma nägin niimoodi. Läksin trepilt, hakkan minema ja üks läheb minu ees. Ja lähen siit, see niuke nurk on siin trepil. Mitte kedagi ei ole. Ja-ja tema ütles siis sedasi, et… tädi, et mina ei taht sulle rääkida, aga et kui sa vaimu näed, et siis tähendab, et… et keegi sureb. Noh ja siis oligi niiviisi küll, surid… Need olid siin, meil oli palju üürnikuid, kui oli see maja ära, ei old meie oma. Siin oli üks noor mees, hüppas jõkke ja see suri ära. Ja siis üks vanem mees oli. Ta oli vanasti linnas old suur see vana piimakombinaadi pearaamatupidajaga midagi. Pahandused old ja sealt lahti. Ja oli siin Lohu meiereis siis veel, oli siin tööl. Ja need surid, ühel… Ma ei tea, mõni kuu oli vist vahet. Tädi siis mulle räägib, ütleb, ma ei julgend sulle enne rääkida. No niuksed jutud on, jah. Aga vaimu mina nägin. No see võis olla mõni, ma ei tea… Ma ei tea ka…
JM: Missugune ta oli?
SM: Üldse midagi ma ei oska ütelda. Sinine oli. Ja ma veel vaatan, ütlen mehele, et kuule, kas mõni sinise jopega ei ole sul? Ei ole siin kedagi sinise jopega. Midagi sinist mõlemal korral oli. Ja tädi ütles siis, et no jah, et need pidid meesterahvad olema, sinisega nägid.
VV: Nägu ei näinud?
SM: Ei, üldse nagu nägu ei saand aru ega midagi. Nagu lihtsalt kohe, no vat, ma ei tea. Pidi olemagi vaimu nägemine nisukene.
VV: Mis ajal see, aastal umbes see oli?
SM: Mul mees veel elas, üks 30 aastat tagasi. Mees on surnd juba 26 aastat.
JM: Kas see oli nigu päeval ajal täiesti?
SM: Päevaaeg, täitsa päevasel ajal, valge aeg oli jah. Nii palju mina ikka, ma nüüd ei olegi sest kellegile rääkind. Ma tean, see aeg, mis ma sest räägin, sellepärast et nemad ei uskund ja mina ometi nägin. Oli ta mis ta oli, mingi kuju. Ei tea.
VV: Kui kaugel?
SM: Noh, sealt aknast ma vaatasin, see vana kuusehekk sealt poolt ta tuli. Ja ma läksin siis kohe sinna, et kus need poisid siin tiirutavad, et… Nad alati tiirutasid, tegid südame täis, vahest tulid kohe siia. Loomad, meil olid kanad ja. Ja-ja lähen välja ja ei ole mitte kedagi, keegi kuskil midagi näind. Ja tal ei old jah, ei saand ta õiget nägu, ega midagi. Ainult sinine ja need sinised, mõlemad korrad olid sinised.
JM: Kujud nagu rohkem siis või?
SM: Jah. Jah, rohkem nagu üks kuju.
JM: Aga kui kaua teda oli näha?
SM: No ma läksin kohe, vaatasin, nagu ta tuli siiapoole ja ma läksin kohe sutsti siia ette vastu talle.
JM: Kas ta nii käis vilksamisi või natuke aega oli teda võimalik näha isegi?
SM: Jaa, sai näha küll. Aga, aga noh, ega ma ei jäänd teda vaatama. Ma mõtlesin, et ma hakkan mehega riidlema, et poisid hulguvad sul siin. Ja-jah… Ja-ja, ei. Ei old kuskilgi. Ja-ja nii oli see ligistikku just, kui ma neid nägin. Ma räägin, et meil olid jah, meil oli isa, ei niisugust asju üldse ei uskund. Nüüd usutakse kõiki asju, aga tema ütles alati, ööh, pole midagi olemas. Aga ema ka ikka rääkis alati.
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 24383
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 28.11.2014
Litereerija R. Reinaus
Lisatud 27.11.2014 15:49
Viimati muudetud 28.11.2014 13:07
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA, DH 576
Säilik ERA-14330-56968-49901
Pala ERA-14331-47222-32747