SM: Aga, ei, Röa, nojah Röa talu, ei seda... Aga muidu oli küll asundustalul oli niisugune asi, hüüti nime järgi. Meil ei hüütud talude nime. Nagu vanad talud olid, kõik ikka öeldi, et siin nagu Väljapere Saima ja Tõnise, Tõnise Hilja ja niimoodi. Aga mis olid need asundustalud. Näiteks Veebril oli, ma ei teandki tükk aega, mis… mu sõbranna elas seal, seal külas, seal Lohu külas, et see oli… Mis ta ütles, mis Asujõe või mis, midagi niuke nimi oli. Ikka Veebri talu oli. Ja Luksu ja mis need olid. Vat need on jah, need segavad. Need segavad, jah. Jaa, jah. Mõisnik ütles ju ka, et, et tehku asunikud rattad alla majadele. Mäletan, kui räägiti jah, et nii kui nii tema saab tagasi. Noh, mõisnik. No eks igaüks oma. Mõisnik jälle lootis, et saab tagasi. Lohu mõisnik. Aga muidu Lohu mõisnik oli hea mõisnik old, räägivad. Kui see põletamine oli, olid siin külamehed käind kõik kaitsmas teda. Ei ole ära põletatud ju Lohut.
VV: Viiendal aastal siis?
SM: Jah. Jaa, kui see mõisade põletamine oli. Seda ma ei mäleta, aga eks ma jutu järgi tean.
|
