Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA, DH 522 (32)
Täisviide ERA, DH 522 (32) < Juuru khk, Kehtna v, Ingliste k, Kutsari t - Pille Vahtmäe < Viivi Mahlapuu, s 1933 ja Ülo Mahlapuu, s 1937 (2009)
Viite osad Kogu:ERA, DH 522Köide:LK1:LK2:Pala:32
Kogumisaasta(d) 2009
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Viivi Mahlapuu, s Kasemets Harjumaa, Juuru, Kehtna v, Ingliste k, Kutsari t
Tartumaa, Otepää, Tõutsi k
1933
Ülo Mahlapuu Harjumaa, Juuru, Kehtna v, Ingliste k, Kutsari t
Harjumaa, Juuru, Kehtna v, Ingliste k, Kutsari t
Põline. 1937
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Pille Vahtmäe 1982
Teksti sisu
Objekti liik mõis, maa-alune tee, kool, kelder, mägi
Tegelased venelane, laps
Žanr ol, andm, mem, j
Jututüüp Ingliste mõisa keldrist läks maa-alune käik Jaalimäele. ÜM poisina käigus sees käinud. Käigu alguse juhatus. Kooli põlemisest 1984 a veebruaris. Kolhoosi ajal mõisa keldris inimeste kartulihoidla.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus maa-alune tee
Rahvapärane nimi maa-alune käik
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Juuru
Vana küla Ingliste
Täpsem asukoht Ingliste mõisa keldrist Jaalimäele.
Uus maakond Rapla maakond
Uus vald Kehtna vald
Uus küla Ingliste
Koht 2
Objekti nimetus Jaalimägi
Rahvapärane nimi Jaalimägi
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Juuru
Vana küla Ingliste
Uus maakond Rapla maakond
Uus vald Kehtna vald
Uus küla Ingliste
Koht 3
Objekti nimetus Ingliste mõis/kool
Rahvapärane nimi Ingliste mõis/kool
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Juuru
Vana küla Ingliste
Uus maakond Rapla maakond
Uus vald Kehtna vald
Uus küla Ingliste
Tekst
PV: Siin oli sellest Jaalimäe salateest juttu või maa-alusest teest. Kas Keavast Inglistele, sellisest maa-alusest käigust on ka kuulda olnud?
ÜM: Ei.
PV: No linnamäele.
ÜM: See ei saa võimalik olla, see…
PV: Mhm.
VM: Ega sedagi ei tea, aga noh, seda teed Jaanimäele siit mõisa juurest räägivad. Kas ta on?
PV: Mhm.
ÜM: Mina usun, et see oli, sellepärast, et me…
VM: No keldris oli küll nisukene koht, kus võis minna jah, maa alla.
ÜM: Jah, me kooliaeg käisime seal. Sealt läks ikka üks paarkend meetrit, siis oli meie… Võib-olla oleks isegi rohkem saand minna, aga me ei julend minna, et variseb sisse. Aga näha oli, et sinnapoole läks.
PV: Mhm.
ÜM: Aga kaugele ta läks või…
VM. See oli siis nagu mutikäik või? Roomates?
ÜM: Ei-ei old. Ta ei old, seal ikka sai…
VM: Püsti?
ÜM: …küürakil käia.
PV: Et läksite kohe sisse päris?
ÜM: Jaa-jaa, no üks ikka paarkend meetrit sai ikka minna sisse.
PV: Aa.
ÜM: Aga rohkem ei julend minna poisikesed.
PV: Mhm.
ÜM: Ma olin kolmandas klassis või neljandas, siis me käisime.
VM: No sa olid väike poiss ka, küürakile... ega ta siis nii läbimõõdult…
ÜM: Noh, ega ta muidugi niuke suur ei old, et täisinimesel…
VM: Meeter vä?
ÜM: No võib-olla, võib-olla poolteist meetrit oli seal.
PV: Aga kuidas te selle käigu otsa üles leidsite?
ÜM: Tea, me seal keldris, tuulasime seal keldris ringi. Siis olid, seal olid… Kolhoosiaeg olid ühesõnaga eraisikute või meilt siit ümberkaudsete inimeste kartulid olid seal.
PV: Mhm.
ÜM: Igal ühel olid oma keldriboksid sinna alla tehtud.
PV: Mhm.
ÜM: Ja siis-siis ma ei tea, mis me seal siis kolasime, mängisime seal midagi. Peitust või mis me seal mängisime ja üks päev leidsime selle. Aga pärast see olla kinni aetud. Mina ei ole seal käind ise, aga keegi ütles, et selle ehituseaegu, kui teda… See koolimaja põles ju maha.
VM: Kuule, kas see käik oligi seal, kus meie kartulid olid?
ÜM: Jah.
VM: See on seal tiivas, jõeäärses tiivas?
ÜM: Jah.
VM: Taga?
ÜM: Jah-jah-jah.
VM: Seal oli jah midagi niimoodi.
ÜM: Aga see on nüüd kinni aetud, tehtud ehituse käigus, kui kolhoos hakkas siin… Siin olid... Ingliste kool kadus ära, siis oli spordikool siin. Spordikooli, Rapla spordikooli filiaal. Või ühesõnaga siia toodi kõik, kes tulid võistlema või need noorsportlased siis olid siin…
VM: ...laagris.
ÜM: Olid laagris, ja-ja siis olid siin öömajal ühesõnaga. Ja siis need olid, Narvast või kus kuradi kohast, venelased olid, olid teind pööningule tule maha. See oli veebruarikuus, kuueteistkümnendal.
VM: Kas tule, aga ahjuküte oli ja vist olid hõõguvat tuhka viind pööningule.
ÜM: Ja-ja läks põlema. Ja siis, kui rahvas hakkas teda…
VM: Kaheksakümmend neli oli see põlemine.
PV: Mhm.
ÜM: Kuueteistkümnendal veebruaril.
VM: Kaheksakümmend neli.
ÜM: Ma tean, 25 kraadi oli külma. Tuletõrjeautodel külmusid kõik voolikud ära, jumal, miuke jama oli.
PV: Mhm.
ÜM: Ja siis kolhoos hakkas teda ehitama. Kolhoos tahtis siia teha… Mis ta siia tahtis teha, ma ei tea.
VM: Kooli, algklassid ja raamatukogu, ja külalistetoad, ja majutamiskohad ja, mis ta pidi tegema kõik.
ÜM: [70.58] ...mõis praktiliselt tehti raudbetoon, kuradi… Ja sellega rikuti mõis ära.
PV: Mhm.
ÜM: Välimus on ainult.
PV: Aga kui nüüd mõelda veel korra selle käigu peale. Ma üritan ette kujutada, et kuskohas see võis olla seal. See jõepoolne tiib, aga kas ta jääb pargi poole või siia tee poole, see käigu algus?
ÜM: Minu teada ta jäi selle…
VM: Vaata, sellel tiival olid ees ju elutoad veel.
ÜM: Jah?
VM: Kooliteenijad elasid ju. Ikka tagant, tagant läks siis kuskilt, pargi poolt.
PV: Mhm.
VM: Tagumisest. Keldri poolt.
ÜM: [72.00] Sealt ta läks…
VM: Boksist.
PV: Sellest terrassist siia poole? Terrassi ja jõe vahel?
VM: Jah, terrassist jõe poole, jah.
ÜM: Jah.
PV: Mhm.
ÜM: Seal oli.
VM: Terrassi alla ta ei läinud.
PV: A kuhu suunda ta läks?
VM: No siis ta läks ikka sinna.
ÜM: Ikka sinna, ikka-ikka otsejoones kohe.
VM: Tähendab mõisast meie poole.
PV: Ahah.
ÜM: Jaalimäe poole. Ja ta ikka oli sellega ühendatud.
PV: Siis ta pidi ikka jõe alt läbi minema?
ÜM: Jaa-jaa. Ikka-ikka-ikka.
VM: No kindlasti. A kustkohast?
PV: Väga huvitav. Ma täpselt ei teadnudki, kus see käigu algus võis olla.
ÜM: Ei mäleta, tõesti ei mäleta. Mina olen seal käind, aga ma praegu ise mõtlen, et…
VM: Seal keldriboksis oli jah. See keldrilagi oli nagu võlv. Nisukene võlvi moodi mitte kandiline nagu tuba.
PV: Mhm-mhm.
ÜM: Keldri mõisa laed olid kõik võlvitud.
VM: Ma ei tea, kas kõik olid.
ÜM: Olid küll. Ja see, see käigu, see sissekäik, kus läks, see oli ka võlvitud laega kõik. See oli võlvitud laega.
PV: Lausa.
ÜM: See oli kohe-kohe raudselt. Ma ise ju käisin seal sees, ma tean. Vanaisa käest ma vist küsisin, kuigi vanaisa justkui ütles ka, et seal käis vanasti.
PV: Mm.
ÜM: Aga et nüüd ei pidand enam sealt saama.
PV: Mhm, siis ikka pidi midagi olema.
ÜM: Ei, oli-oli, kindlasti oli. Ega…
VM: Kas ta nüüd sinna Jaalimäeni välja läks, seda ei tea.
ÜM: Noh, seda ei tea.
VM: Tea, kas seal midagi jah.
ÜM: Aga noh, ega ta siin vahepeal ei saand maapinnale ka kusagilt tulla, siis oleks see ju tuld siit välja.
PV: Mhm-mhm.
ÜM: Ja minu meelest... Aga miks see käik pidi üldse olema, vat see on ka niuke huvitav asi.
PV: Kas vanaisa veel midagi ütles peale selle, et ta kinnitas, et seal oli käik?
ÜM: Ei. Ei, muud ei…
VM: Et mis otstarve oli, seda ei tea.
ÜM: Mhm.
PV: Mhm.
Lisaandmed
Sisu kommentaar RAAMATUSSE, ARTIKLISSE
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 23959
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 17.10.2014
Litereerija R. Reinaus
Lisatud 17.10.2014 11:59
Viimati muudetud 08.01.2019 21:19
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA, DH 522
Säilik ERA-14288-47586-76703
Pala ERA-14289-43647-34992