Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA, DH 522 (23)
Täisviide ERA, DH 522 (23) < Juuru khk, Kehtna v, Ingliste k, Kutsari t - Pille Vahtmäe < Viivi Mahlapuu, s 1933 ja Ülo Mahlapuu, s 1937 (2009)
Viite osad Kogu:ERA, DH 522Köide:LK1:LK2:Pala:23
Kogumisaasta(d) 2009
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Viivi Mahlapuu, s Kasemets Harjumaa, Juuru, Kehtna v, Ingliste k, Kutsari t
Tartumaa, Otepää, Tõutsi k
1933
Ülo Mahlapuu Harjumaa, Juuru, Kehtna v, Ingliste k, Kutsari t
Harjumaa, Juuru, Kehtna v, Ingliste k, Kutsari t
Põline. 1937
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Pille Vahtmäe 1982
Teksti sisu
Objekti liik saun
Tegelased nõid/ravija
Žanr andm, uk med
Jututüüp Noor-Eide elukoha - Võsa sauna - juhatus. Oli ravitseja, kutsus usse välja.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Võsa saun
Rahvapärane nimi Võsa saun
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Juuru
Vana küla Ingliste
Täpsem asukoht Ingle juures, alajaama taga, Kutsari talu poolses otsas, teest 10 m.
Uus maakond Rapla maakond
Uus vald Kehtna vald
Uus küla Ingliste
Tekst
PV: Aga Noor-eit ütleb midagi?
ÜM: Noor-eite ma olen kuulnud. See oli old, Noor-eit oli eland siin samas Inglistel vist, minu teada. Aga tema oli niuke noh, nõid old või.
VM: Kas tema kutsund usse välja ja?
ÜM: Jah-jah-jah.
PV: Usse?
ÜM: Tema oli, tema oli ravitseja või niuke, niuke-niuke-niuke…
VM: Midagi koidab, aga…
ÜM: …et ennustaja oli old või noh. Jah. Aga ma rohkem ka ei tea midagi. Mul ema rääkis sest Noor-eidest ikka, a mul läks ühest kõrvast sisse, teiset välja, mind ei huvitand see asi.
VM: Et inimene on kadund ja...
ÜM: Jah.
VM: Vat, nüüd oleks hea teada.
PV: A mis see usside… Kuidas ta neid usse välja kutsus või mis sellest räägiti?
ÜM: Mina seda ei ole kuulnud.
VM: Mina ei tea, kas päikseloojangul või päiksetõusu ajal või-või-või. A miks ta neid välja kutsus? Ma ei tea ka, miks ta kutsus. Hirmutamiseks või?
ÜM: No seda Noor-eite, seda peaks Pärna Helja küll teadma.
PV: Mhmh. A teatakse erinevaid lugusid inimestest, sellepärast ma küsin kõikide käest.
VM: Helja teadis ka midagi vä?
PV: Ta rääkis küll jah.
ÜM: Helja peaks sellest teadma.
PV: Aga usside lugu ta küll ei rääkind.
VM: Võib-olla oli see mõne teise inimesega seoses ka.
PV: Aga ega see ei pruu… see võis ikkagi Noor-eidega seoses olla.
ÜM: Ei, võis olla küll, aga võis ka mitte olla. See on niuke asi, et…
VM: Jah.
PV: Mhmh. Aga kas siis keegi sai sealt abi ka või, et käidi?
ÜM: Sai ikka. Seda ma kuulsin küll, et Noor-eit oli, oli terveks teind mõne haige.
PV: Millega siis tema poole pöörduti, mis haigusega?
ÜM: Vot pagan, seda ma ei oska jälle öelda.
PV: A mis ta seal ravis?
ÜM: Noh, ta oli niuke nagu need ravitsejad ikka. Igasuguseid sõnu lugend peale ja nagu ta ikka.
VM: Mingid sisemised hädad või?
ÜM: Jah.
PV: Taimedega ka ravis või?
ÜM: No ilmselt jah ikka mingit-mingit-mingit asja keetis sisse.
PV: Mhmh. A kust ta täpsemalt, mis talust või talu juurde see… Ta elas vist saunas või?
ÜM: Ah minu teada ta elas siin, kus see praegu see Ingle on, kus see tiik on. Siin oli üks saun. Niuke väikene saunakene oli.
VM: Väike hütt.
ÜM: No ta oli jah niuke, niuke saunakene. Ma ei tea, millas see saun siis ehitati… ja seda ma ka ei tea. Peale sõda elasid seal /Tiitsoo/…
VM: Tiidu ja Lonni.
ÜM: Tiidu ja Lonni elasid seal.
VM: See oli umbes selle koha peal, kus see alajaam on. See… oli ju?
ÜM: Ta jah.
VM: Võib-olla teest natukese sinna kaugemale.
ÜM: Teest kaugemal, alajaama taga, seal kusagil oli see.
VM: Enne Inglet noh.
PV: Kui nüüd hakata Juuru poole siit minema…
ÜM: Ei-ei-ei. Kui te praegu lähte siit, meilt lähte nüüd…
VM: …mõisa juurde.
ÜM: …eksju mõisa poole.
PV: Mõisa juurde jah.
ÜM: Paremat kätt on, eks ole, alajaam.
PV: Jaa.
ÜM: Enne seda Inglet on alajaam.
PV: A, ennem?
VM: Enne Inglet jah.
ÜM: No enne Inglet, siin on eks ju kraav…
VM: Ingle on teiselpool tiiki ja alajaam on teisel pool tiiki. Tiik on vahepeal seal.
PV: Mhmh.
ÜM: Jah, siin on tiik ja see, see oligi, tegelt see saun oli siit tiigi… siin.
VM: Taliteest natukese kaugemale.
ÜM: Nojah, ta on üks 10 meetrit või.
VM: See Tiidu, see Tiidu oli pime mees.
ÜM: No see ei… see oli… see tuli sõja aeg, tuli Narvast siia. Aga see, aga see Noor-eit elas minu teada mõisa aeg või peale seda. Aga kust see Noor-eit siia tuli, vat seda ma ka ei tea.
PV: Kas see alajaam on seal, kus need lehmad on ja. Praegu olid seal tee ääres lehmad ja üks hobune. Ja seal on selline…
ÜM: Ei-ei.
VM: Lehmad olid seal tagapool siis.
ÜM: Ei-ei-ei-ei-ei.
PV: Vaataks äkki kaardi pealt, muidu ma ajan segamini.
ÜM: Kus meie tee on siis nüüd…
VM: Siin on kurv või?
ÜM: Ei ole, see on Helda küla.
VM: Helda hoopis.
ÜM: See on Jõepere, Ingliste… Kehtna vald… Mõõla. Näe, Mõõla on siin.
VM: No mis sa Mõõlasse lähed?
ÜM: Ei noh, ütleme siit, siit ja… Mäepere, see on, eks ole, /Tiitsoo/.
VM: Jah, /Tiitsoost/ edasi. Mis see must on?
ÜM: Vat näed, see saun oli…
VM: Kus see must koht on, mis seal on?
ÜM: No must on see Ingle ilmselt nüüd siin.
VM: A enne Inglet veel?
ÜM: Vat see saun oli siin kusagil.
PV: Kuskil siin?
ÜM: Jah. Jah-jah.
VM: Võib-olla seal ligemal veel.
ÜM: Ei-noh, see on niuke, ühesõnaga siit üks…
VM: Alajaam, see on siuke neljakandiline, pisike noh.
ÜM: Jah.
VM: Kui kõrge ta on siis? Majakõrgune.
ÜM: Siit kui, eks ole, lähte… No siin on, eks ole, sild.
PV: Jaa.
ÜM: Aga nüüd enne seda, siin on mõis ütleme, siit läheb Juuru peale, aga nüüd kui siit, eks ole, minna, see alajaam on kohe siin.
VM: See on tee ääres.
ÜM: Siin on niuke väike tiigikene. Siin on näha. See änam alajaam ei ole, see on lihtsalt…
VM: Vat Ingle peahoone, peahoone ja selle alajaama vahel on tiik.
ÜM: Jah. Nii et see on see.
VM: Sa oled autoga või?
PV: Ei, ma olen rattaga.
VM: Ah rattaga, siis on jah.
PV: Kumbale poole teed ta jääb?
ÜM/VM: Paremale.
PV: Kui ma olen näoga…
VM: …sõidusuunas sinnapoole jah.
PV: Juba Inglest mööda, siis paremale?
ÜM: Ei, enne Inglet paremale…
VM: …on see alajaam.
ÜM: Kui te tulite nüüd rattaga, eks ole, sealt, siis Ingle jäi vasakule, eks ole.
VM: Need punased hooned.
PV: Jah, aga ma ei tuld mitte siit mõisa sillast üle, vaid ma tulin teiselt poolt.
VM: Juuru poolt või?
PV: Jah.
ÜM: Juuru poolt. Nojah, aga siis keerasite selle… keerasid vasakule, eks ole.
PV: Jah.
ÜM: Nii. Tulite otse ja siis jäi, vasakule jäi see Ingle hoone. Nii.
PV: Jah, seda ma tean.
ÜM: Ja nüid…
VM: Kahest hoonest sõitsid mööda, Ingle hoonest, punased hooned.
PV: Jah.
VM: No ja seal samas on nüüd tiik.
ÜM: Ja Ingle, Ingle taga on kohe vasakut kätt niuke veevõtu koht. Seal suur silt on üleval: veevõtukoht.
PV: Jah.
ÜM: Vat see saun oli selle veevõtukoha siin kusagil.
VM: No teiselpool tiiki.
ÜM: Jah.
PV: Ahah. Veevõtukoha taga siis hoopis.
ÜM: Jah. Seal on, suur silt on üleval: veevõtukoht. See saun oli seal.
VM: No selle alajaama, alajaama külje juures.
ÜM: Nojah, see alajaam, see enam ei ole alajaam, aga ta on lihtsalt…
VM: Noh, hoone on püsti.
ÜM: Hoone on püsti jah. /---/
PV: Ahah. Aga ega ei tea, mis talu maale see saun võis kuuluda, see Noor-eide saun?
VM: /Laugale/ või?
ÜM: Ei see oli, see oli selle Võsa…
VM: Ah Võsa?
ÜM: Võsa saun.
VM: Nisuke madal hütikene puidust, palgist või.
Lisaandmed
Sisu kommentaar ARTIKLISSE
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 23953
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 16.10.2014
Litereerija R. Reinaus
Lisatud 16.10.2014 16:37
Viimati muudetud 08.01.2019 21:19
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA, DH 522
Säilik ERA-14288-47586-76703
Pala ERA-14288-59877-65322