Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | ERA, DH 511 (7) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA, DH 511 (7) < Rapla khk, Kaerepere al, Staadioni 4–8 - K. Tamm, P. Vahtmäe < Rudolf Vaarpuu, s 1927 (2009) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:ERA, DH 511Köide:LK1:LK2:Pala:7 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 2009 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | jõgi, haud | ||||||||||||||
| Žanr | andm, ol, topon, uk | ||||||||||||||
| Jututüüp | Mässa põldude all heinamaa, kus 2 allikat ühenduses jõega, kala sees, võeti joogivett. Ujumas Inglistel Matsi juures. Olid hauakohad, sügavaim Aaviku haud. Vähil ja kalal käimisest. | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Aaviku haud | ||||||||||||||
| Rahvapärane nimi | Aaviku haud | ||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Juuru | ||||||||||||||
| Vana küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Täpsem asukoht | Keila jões. | ||||||||||||||
| Uus maakond | Rapla maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Kehtna vald | ||||||||||||||
| Uus küla | Ingliste | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | kaks allikat | ||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Juuru | ||||||||||||||
| Vana küla | Lau | ||||||||||||||
| Täpsem asukoht | Mässa t põldude all heinamaal. | ||||||||||||||
| Uus maakond | Rapla maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Kehtna vald | ||||||||||||||
| Uus küla | Lau | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| KT: Aga kas mõnda allikat või kust oleks vett võetud? RV: Jah. Meil oli kunagi seal, kui Lau külasse minna, sealt metsa vahelt läbi, vasakut kätt oli meil heinamaa. Enne, vaata, Mässa põldude all oli meil heinamaa. Seal oli kaks allikat. Üks oli suur ja teine oli väike. Ja see oli ühenduses kraaviga jõega. Nii et sealt oli kala sees. Ja sealt sai suvel, kui heinategemiseaeg oli, ega siis vett kodunt kaasa ei võta. Allikavesi oli ju puhas. Kõige puhtam vesi. Ja teine oli kaunis sügav ikka, võis olla üks poolteist meetert oli ikka niisugune süvend, kust vesi tõusis ülesse. Jah. Jah. Aga nüüd kolhoosiaegas olid ajand kõik. Võsad või noh mättad, mets võeti maha, nii palju kui neid võsasi seal peal oli, ja lükkasid muidugi need allikad kõik täis. Ei ole änam midagi. KT: Kas sealt võeti päris niiviisi, noh, võeti joogivett ka või? RV: Jah, joogivett ikka. Nii kui heinamaal käisime siis, ikka joogivesi võtsime kõik sealt. Jah. See oli puhtam veel kui oma kodukaevu vesi. Jah. Öeldi ikka… Öeldi ikka, et allikavesi on kõige puhtam vesi. KT: Mhm. RV: Jah. KT: Soovitati silmi ka pesta allikaveega või? RV: Ta oli külm. Ta oli külm. Vat selles oli allikavesi. KT: Mhm. RV: Jõevesi, see oli soe, jões käisime ujumas, see oli soe. Aga allikasse ei julend keegi minna. KT: A kus te seal jões ujumas käisite? RV: Inglistel. No seal Tuberiku, selle Tuberiku ligidal seal. No sealt Jaalimäelt kui alla minna sealt, siis natuke paremale mööda jõe…jõe seda kallast mööda. Sääl olid hauakohad – Aaviku haud oli üks, kus hästi sügav oli. Seal oli üks kolm meetert vett seal isegi. Pea ees sai hüpatud sinna nii. Ja siis sai sealt Kõrgorus oli meil teine heinamaa, seal Tuberiku juures. Isa-ema jäid lõunale, mina lippasin sealt Tuberiku juurest jõkke. Ka üks kilomeeter maad või natuke. Seal ujuma, selleks ajaks, kui nemad ärkasid lõunauinakust, siis mina olin juba ujulast tagasi, ujumast. Ja läks jälle heinategemiseks. Häda pold midagi, aga ega mina magand siis, vanemad inimesed magasid. Isa-ema ka [18.23?] Keskhommiku, eks hommiku aeti ju vara ülesse, ega siis kell 5 tuli hakata juba heinamaale minema. Paljajalu sai mindud, jalad märjad kaste sees seal päterdasid. Tohtind ütelda isale ka, et ma ei saa tulla, võib-olla oleks. Aga vahest oli sedasi, et said nagu, no siis ma olin juba natuke vanem, alles sai noh, külapeal ka natuke ringi käidud, ja sai alles võib-olla et koju toodud…tuldud. Suveöö ju nii lühike. Ei saand pikali visati, kui juba hei, poiss lakast magama! Maha! Heinamaale! Et ei antud armu midagi. Tohtind vasturääkida midagi. Isa kõndis ees, mina kõndisin järgi ja. Ja läks heinamaal tööks, niitmiseks ja. Hommikul sai kastega niita nii kaua kui keskhommiku tuli ja pärast siis hakati juba kaarutama ja, heina kokku riisuma ja. Nii et ega siis vahtida lastud midagi. Jaa. Ja siis oli noh, nagu seda tegemist ju igaühel, igaühel. Tööd nii palju, et… Aga nüüd, nüüd on nagu näete, pole enam midagi teha. Tehnika teeb kõik meie eest nüüd ju ära ju. Jah. PV: Aga siin oli juttu sest see Aaviku haud, kui ma kuulsin õigesti, jah. Et miks tal siuke nimi oli sel kohal? RV: Aavik, vot ei tea. No see oli ühesõnaga niisugune kõige sügavam koht selles jõesängis. PV: Ahah. RV: Sellest teda kutsuti. Vada, millest see nimi sinna juurde tuli, jah, seda ma ka ei tea. Teda kutsuti Aaviku haud ikka. Hoiatasid selle eest, et see on ikka sügav ja et sinna võib kergelt ära uppuda. Et jalad põhja ei ulata ju. PV: Mhm. RV: Jah. PV: A selliseid ohtlikke kohti veel oli vee peal? RV: Ei, seal, seal mõjal ei olnud. Aga muidugi, kui edasi minna sinna Kaiu poole, seal tagapool oli veel niuksed paar, paar hästi sügavat kohta. A seal ei käidud ujumas üldse. Nooremad käisid, poisid käisid ikka siin, Jaalimäelt alla minna, sealt käis üks sild üle. Vat seal oli kõige parem ujumiskoht. Vesi oli ikka rinnust saadik ja. PV: Mhm. RV: Ja-ja-ja-ja… Noh, ei old seda ohtu, et oleks ära uppund, aga Aaviku hauda, sinna, jah. Sinna kui hüppasid, siis katsusid, et kaldale said tagasi. PV: A neid ujumiskohti nimetati ka kuidas…kuidagi või? Kuidas neid kutsuti? RV: No jah, Jaalimäest alla selle Vesi… Vahest selline – lähme Matsi juure, Matsi juure, see oli. Vesioja Mats elas sealt Jaalimäelt alla minna, jõe kaldal ja… Et läeme Matsi juure ujuma. Ütleme läheme Matsi juure ujuma. PV: Mhm. RV: Aga no nüüd on seal teised inimesed kõik ja. Kuidas teda nüüd kutsutakse, ei tea. Aga jah, ei tore aeg oli. Ega seal pold midagi ütelda. KT: Kala ka püüdsite siis või? RV: Jaa. Sel ajal oli kala. Isa käis kalal. Käis võrku…võrkudega kohe. Jaa. KT: Kus kohas ta käis siis? RV: Terve selle jõe peal selle Järve Eediga, Järve…Järmani Eediga. Sellel oli paat ja temaga seltsis käisid isa ja Järma…Järmani Eedi. Sealt Inglistelt, noh, Inglistelt kui minna sinna Jaalimäe poole. Juba sealt hakkasid peale püüdma ja läksid sinna taha Tuberiku alla välja. Jah, olenes sellest, kuidas saak oli, vahest panid võrgud sisse ja paar korda ja aitas küll. Jah. Oli hauge, hauge ilusaid suuri ja, särgi ja. Jah, sel ajal oli kala kõvasti jões ja. Vähki. Mina käisin isegi vähki püüdmas kivi alt. Kivi alt vähki. Ilusad suured vähid olid. PV: Kus kohapealt neid vähke püüti seal, mõisa lähedalt kuskilt või? RV: Ei, kaugemal, seal Tuberiku juures. Tuberiku kandis ja sealpool kandis. PV: Aa. KT: A mismoodi, millega siis? RV: Nattadega. Pandi natad, konn nata peale ja. Pandi need natad selle jõe põhja ja. Vähid tulid sinna peale, neid oli jões siis sel ajal nii palju. Juba natuke aega ja juba üks, kaks… Tulid, suured ilusad pruunid. Kivi alt sai muidugi ka, aga kivi alt sai väiksemad, kus madal oli, seal olid väiksemad vähid. Aga mehed, vanemad mehed püüdsid ikka nattadega ja. Neid oli 7-8 tükki mõnel kaasas. Jõekallas oli mehi täis. Sel ajal. Jões oli vesi ikka siis puhas, vaata, siis ei old neid väetisi nii palju ja. Mis nüüd hävitas, hävitasid ka vähke. Ma ei tea, kas praegu enam Ingliste jões üldse vähki on. Aga sel ajal oli neid ikka päris palju ja kala ka, jah. Kala oli ka. Nii et. KT: Kas mõni siuke komme ka oli, et kui kalale mindi, et siis millegi järgi vaadati, et nüüd läheb halvasti või? Ei ole kalaõnne või? RV: Ei. KT: Kes vastu tuli või. RV: Ei, seda ei olnud. KT: Siis ikka võis minna, kui naisterahvas vastu tuli või? RV: Jah, jaa-jaa. Ma olen vaatand siingi vahest, lähen uksest välja, esimeseks on naine vastas kohe. Soh, tänane päev läheb kehvasti. KT: No vat. PV: Kas siis iga päeva kohta võib niimoodi arvata või on mingid kindlad päevad? RV: Ei, no iga… Hommikul… Kui hommikul esimeseks ma läe uksest välja, on esimeseks naine vastu tuleb, siis mõtlen, mis täna peab tegema. PV: Parem juba koju jääda. RV: Parem jah, keera ringi, tule tagasi. Jaa, aga noh, oleneb sellest, kuidas ja, kuidas see päev möödub. Teinekord algab äpardustega peale ja lõppebki sellega. Jah, mis sa teed. No vat. |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Sisu kommentaar | RAAMATUSSE, ARTIKLISSE | ||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 23847 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 09.10.2014 | ||||||||||||||
| Litereerija | R. Reinaus | ||||||||||||||
| Lisatud | 09.10.2014 12:34 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 08.01.2019 21:31 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | ERA, DH 511 | ||||||||||||||
| Säilik | ERA-14281-43116-62513 | ||||||||||||||
| Pala | ERA-14281-45305-27584 | ||||||||||||||