VV: Kas te sellist kohta… on nagu räägitud, et kust nagu ei lubatud heina teha? Noh nagu… mitte nagu et mingi looduskaitse või nii, vaid mingi küla kokkulepe, et siit me ei niida või?
RH: Tähendab komme oli, komme oli nii üldiselt, et… mina olin poisike, siis öeldi, et võõra talu metsa ei lähe marjule, seenele ka. See oli niuke puutumatu. See… see oli, kohe räägiti ära, noh, et onu või-või vanaisa või siuksed sugulase metsa, sinna võis, aga-aga võõrasse, mis nagu sugulussidemeid ei old, sinna ei old kombeks. Ja alati toonitati. Ja ega-ega hulkuma ei lastud küll kodunt. Ega see, see oli siuke haruldane asi, et siis said, noh kolhoosi alguses isegi seal, see oli kolhoosi alguses. Need kombed peeti ikka-ikka rangelt kinni jah. Kui omavahel kokkulepe oli, et kuule, ma ei tee, et tee sina, eks ole. Muidu üldiselt, ega külarahvas sai normaalselt läbi. Ega siin siis niukseid asju ei old, et… et kes oli ikka, noh kasutasid siin… Tavaliselt tehti ka talujärgselt, või kui sul oli mets, et tehti oma metsast puid, eks ole sanitaarraiet. Kui ei olnud, siis muidugi eks see metsavaht majandas, kamandas seda tegemist. Muid asju ei oska öelda.
|
